kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas
Bellinide kunstnikeperekonna kuulsaim liige jäi sünnilinna kogu eluks Doodzide palee Venezia linna ametlik maalikunstnik "Doodz Leonardo Loredano portree" Londoni Rahvusgalerii "Püha allegooria" Uffizi galerii, Firenze maalikunst arenes Itaaliast kiiremini ei püütud näidata inimest ilusamana kui ta seda on esimene jäädvustatud sündmus oli kihlumine Saksamaal levis renessanss käsikäes gootikaga Detail Genti altarilt - "Talle kummardamine" "Madonna kantsler Rollin`iga" Louvre, Pariis eeskujuks Madalmaad valgusküllasem mugavam Liivi sõda pidurdas arengut, hävitas loodu Michel Sittow Arent Passer "Aragoni Katariina portree" "Maarja kroonimine"
Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad
Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts.perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus, palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod). Fra Angelico- rakendas ts.perspektiivi (Madonna lapse ja inglitega: sinine rüü, pea kohal 2 inglit, süles laps) . Piero della Francesca (Seeba kuninganna Saalomoni kuninga ees: mingi pruun pragu keset maali, Inglid Brera altarilt: uimas näod, üks punases, teine roosas) Paolo Ucello (San Romano lahing: keskel valge hobune, palju musti hobuseid) Domenico Ghirlandajo (Külastseen Ristija Johannese loost: mingi müür, oranzis ja sinises naine keskel) Andrea Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali, Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid vaatavad
Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad
sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist. Arvatavasti on see valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altarilt võib leida näiteks Kristuse(tall), tema lunastava ohvri(missakarikas) ja ristiusu(puhta vee allikas) sümboleid. Üks sagedane detail tema maalidel ka Genti altaril on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Altari ladinakeelne pealkiri ütleb, et seda alustas Hubert van Eyck(,,suurim kõigist") ja lõpetas tema vend Jan van Eyck(,,kunstides teine") Jodocus Vydti ülesandel ning et 6.mail 1432 pühitseti altar sisse
kuuluvad ilmselt Lüübeki viimase hilisgooti meistri Claus Bergi loomingu mõjuringi. 1547. aastal koostatud altari vanim osa oli suurepärane reljeef "Maarja kroonimine" altari keskel. Umbes 1497. - 1500. a. valminud teose autoriks peetakse Bernt Notke laialdasse koolkonda kuulunud lüübeklast Henning von der Heidet. Reljeef, mille lahendust asjatundjad peavad antud teema kõige rikkalikumaks ja meisterlikumaks Põhja - Euroopas, asub praegu Saaremaa Muuseumi põhiekspositsioonis. Altarilt eemaldati "Maarja kroonimine" 1791. aastal (asendati norralase A. Schieldrupi maaliga "Kolgata", mis oli valminud aasta varem ja asub praegu kirikla saalis), muuseumi toodi 18. sajandi lõpus. Kaarma kiriku uus altar on loodud historismi kõrgperioodil 1884. aastal. Neogooti stiilis monumentaalse altariseina keskosas domineerib tuntud vene kunstniku Otto Friedrich Theodor von Moelleri (1812 - 1874) maal "Kristus ristil", mille loomisel olevat pärimuse kohaselt modelliks
DOMENICO VENEZIANO · Kujutas nagu vaataja vastas oleks teatrilava · Madonna lapse, Püha Franciscuse , Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga (Santa Lucia de Magnoli kiriku seinamaal PIERO DELLA FRANCESCA · Matemaatilised reeglid · Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes · ,,Kristuse ristimine", ,,Jeesuse piitsutamine", ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" (Arezzo), ,,Montefeltro kaksikportree" (profiilportree), ,,Inglid Brera altarilt" SANDRO BOTICELLI · 15 saj kuulsaim kunstnik Firenzes · Loob naisakti, ,,Veenuse sünd" antiikaja müüdid · ,,Kevad", hõljuv, allegooriline maal · Munk Savonarola võimuletulek Boticelli hilislooming usuliselt kirglik ja gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi
põletama TEISED KUNSTNIKUD (väljaspool Firenze koolkonda) Rändkunstnik F. della Francesca Teinud suuri seinamaale (Kesk-Itaalias asuvates väikeste linnakeste kirikutes) Maalid väga rangete geomeetriliste kompositsioonidega (ruut, ring, ristkülik) Kristuse ristimine (lk 48) Montefeltrode kaksikportree Maalitud seetõttu, et hertsogi noorabikaasa suri (Sellist stiili on hiljem kasutanud Leonardo da Vinci) Inglid Brera altarilt A. Mantegna Laemaal Mantova Mantegna tõeline kuulsus on tulnud siiski natukene hiljem, 20.sajandil, kui Itaalias tekkis metafüüsiline maalikoolkond Tühjus, kõle, salapärane Seda hiljem matkinud maalkoolkonnas ja kuulsaks saanud de Chirico - metafüüsiline maal 20.sajandil Oluline on see, et hakati antiikmüüte maalima Montegna Parnass(os) (apollon koos muusade ja graatsiatega ja pegasus) Püha Sebastian Surnud Kristus
annaabi.ee 
