Victor Hugo nimetas. romansseerot hispaanlaste "Iliaseks", Veel XX sajandi alguses kirju tas suur hispaania poeet García Lorca sürrealistlikest metafooridest sädeleva "Mustlasromansseero". Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja ka lihtrahva seas populaarseks fabIiood - Iühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest (faabula-jutt). Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab
Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid.(1) Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust Muugalt meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik
eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik eile nägin ma Eestimaad! Tühi Maailm, ta naeris mu viha mu edevust naeris ta, ta naeris mu alpust, uhkust, ta rumalust naeris ka. Kõik, mis oli südames paha, 6 välja kiskus valusalt, küll oli siis silm selge, puhas, küll silm nägi teravalt. Aga oh siis süda jäi tühjaks! Jäi kole surmani! Küll oli madal säält kistud, kuid kõrge ka põrmuni. 7 Kasutatud kirjandus · http://www.miksike
Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid. Muuga mõisa olustikust ja kitsamalt Vilde perekonna elust maalib kirjanik meile põgusa meeleolupildi: "Kuni 10. eluaastani oli minu kodu Muuga mõisas, kus ma oma
luule. William Langlandi ,,Lugu Peeter Künnimehest". Räägib tõelise kristlases elust kesaegse katoliiklase vaatenurgast. Tegevuseks on tõe otsimine. Didaktiline luule on õpetuslik. 45. Linnalüürika erinevused rüütliluulest. Algselt ladina keelne, esitasid seda skaldid(üliõpilased, rändõpetlased jt.) Muutusid popiks fabliood-lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadestPiitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest. Rüütlikirjandusega võrreldes oli linnalüürika lustlikum ja rääkis lustlikumast elust. Oli demokraatlikum. 46. Svank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest. Svank-prantsuse fablioodega sarnane naljakas lühike värssjutustus, neid hakati hiljem kirjutama proosas. Svank üliõpilane paradiisis.
annaabi.ee 
