eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru. Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon ja tähnikhirv, taasasustatud kabehirv. Relvajõud Saksamaa relvajõud komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel ja vabatahtlikest, ajateenistuse pikkus on 9 kuud
,niisked suved,troopilised tuuled. Majanduslikud eelised:Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine. Põllumajandus saaduste eksport:Eksporditakse vilja,kartulit,piimatooteid. Metsamajandus Metsa on Saksamaal 30% kogu territooriumist.Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi. 1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksmaaal vaid 30 % alles jäänud Tööstuse areng Olulisimad tööstusharud on masina-,elektroonika-,keemia-toiduainetööstus.Tööstus on väga kõrgel tasemel,tehnikaarengu tõttu on Saksamaa üks suur tööstusriik. 10 Transport Teedevõrk on väga hästi arenenud
mandrilisemaks. Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna-Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. loodus Mets katab 30% riigiterritooriumist . Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru. Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon ja tähnikhirv, taasasustatud kabehirv. rahvastik
merepinnast nagu näiteks tamm, valgepöök, pöök, jalakas, saar ja kastan. Paljudel aladel võib leida ka igihaljaid puid nagu pukspuu. Abhaasias on subtroopilised laialehelised metsad. 600-1000 m kõrgusel merepinnast asuvad segamini laialehelised puud ja okaspuud. Selles piirkonnas asuvad peamiselt pöögi-, kuuse- ja nulumetsad. 1500-1800 m kõrgusel on valdavalt okaspuud. Umbes 1800 m kõrgusel lõppeb puude kasvuala ning algab alpiniit ehk kõrgusvööde lähisalpiinse ja igijää ja lume vöötme vahel. See on metsatu ala mäestiku kõrgematel nõlvadel. Ida-Gruusias on vähem metsa kui Lääne-Gruusias, kuivema kliima tõttu pole osad piirkonnad kunagi olnudki metsaga kaetud. Peaaegu kõigil Ida-Gruusia madalamatel aladel ja tasandikel on tehtud lageraie põllumajanduslikel eesmärkidel. Peaaegu 85% Ida-Gruusia metsadest on heitlehised. Okaspuumetsad domineerivad ainult Borjomi orus ja ekstreemsematel aladel
,niisked suved,troopilised tuuled. Majanduslikud eelised:Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine. Põllumajandus saaduste eksport:Eksporditakse vilja,kartulit,piimatooteid. Metsamajandus Metsa on Saksamaal 30% kogu territooriumist.Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi. 1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksamaaal vaid 30 % alles jäänud. Transport Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga),
Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. 1.5 Taimestik Tiheda sutuse tõttu on looduslikku timkatet säilinud vähe. Mets katab 30% territooriumist. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksamaa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. 1.6 Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on S-l ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati S. loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid on 247 liiki
annaabi.ee 
