Arvatavad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige eluaastad 86- 161 Teine tase Astronoom, matemaatik, Kolmas tase Neljas tase optik, muusikalise Viies tase harmoonia õpetuse looja ja geograaf Sündis Ülem-Egiptuses, elas ja töötas Aleksandrias, kus ka suri Teadustöö Peateos "Megale sybtaxis" ("Suurim ehitus") ehk "Almagest" Kartograafia seisukohast tähtsaim "Geographike hyphegesis" ("Geograafia õpetus") "Geograafia" 8-köitelineKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Teine tase 350 astronoomilist Kolmas tase asukohamäärangu Neljas tase Viies tase t ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega "Geograafia" Originaal hävinud 1. raamatus esitleb kaardiprojektsioone 2.-6
Rooma riigist eemale jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed. Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraaadide aluguseks (nullmeridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis - Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone. Atronoomiast: Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias. Tema araabia keelse nime järgi tuntud teos "Almagest" (eesti keeles "Suurim ehitus"), oli tuntuim ja hinnatuim astronoomia alane teos järgmise viieteistkümne sajandi jooksul. Selles raamatus avaldas Ptolemaiose oma maailmapildi, mis oli geotsentrilise maailmasüsteemi eri juht. See oli parim geotsentriline maailmasüsteem ja muutus geotsentrilise maailmasüsteemi sünonüümiks. Kasutatud kirjandus: ,, Eneke 3" lk 161. http://et.wikipedia.org/wiki/Ptolemaios
vaadates. Tänapäevased taevakaardid Ajalugu taevakaartidest 30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud? Iidsetest aegadest on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamad tähed moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju muistendeid ja müüte.
Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid Referaat Koostas: ************ Juhendas: Kiira Mõisja Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Kartograafia seisukohast oli Ptolemaiose suurteoseks 8-köiteline raamat ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetus"). Selles andis ta kogu tol ajal tuntud
(lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida ka väljaspool seda esseed, sest tegemist on igati loogilise lähenemisega ning sobiks ka üldisesse normaalteaduse konteksti. Selleks, et teadlane saaks midagi uurida, peab tal olema mingisugune baasteadmine juba olemas. See omakorda tähendab, et need baasteadmised tuleb kuskilt saada, peamiselt saadi need varasemate teadlaste töödest. Kuhni järgi olid eeskujuks sellised teosed nagu: Aristotelese "Physica", Ptolemaiose "Almagest", Newtoni Principa ja Opticks, Franklini Electricity jpt.(lk 27) Nende loetlemine ehk polegi antud hetkel nii tähtis, kui teadmine, et teadlased uurisid edasi eelnevate teadlaste töid ehk võtsid need aluseks, seega lisasid midagi juurde ning me jõuame tagasi selle juurde, et teadus areneb kumulatiivselt. Teadmised lisanduvad olemasolevatele teadmistele juurde. Rääkides normaalteaduse olemusest, võib väita,
-150 Hipparchus leiutab astrolaabi ja määrab parallaksi abil kuu kauguseks umbes 380 000 km. -134 Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi. 50 Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia 1202 Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid. 1249 Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil.
C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud ,,Universaal Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid ,,Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 88. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid P oli antiikaja astronoom, matemaatik ja geograaf. Tema on vastutav geotsentilise maailmapildi eest. Suurteosteks ,,Almagest" ja 8 köiteline ,,Geograafia õpetus". ,,Geograafias" on olemas 350 astronoomilist asukohamäärangut ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega. ,,Geograafias" esitleb kaardiprojektsioone, kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi ja annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkusse. Põhjalaiuse arvutas tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu, idapikkuse tundides Aleksandriast itta või läände. Idapikkus on ebatäpne, sest kellad tol ajal ei võimaldanud täpsemat
teadmised. Rooma riigist eemale jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed. Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraaadide aluguseks (/null meridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis - Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias. Tema araabia keelse nime järgi tuntud teos "Almagest" (eesti keeles "Suurim ehitus"), oli tuntuim ja hinnatuim astronoomia alane teos järgmise viieteistkümne sajandi jooksul. Selles raamatus avaldas Ptolemaiose oma maailmapildi, mis oli geotsentrilise maailmasüsteemi eri juht. Joonis . Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest koopiast. Selle paremas servas
annaabi.ee 
