nende tegevus, ehkki parem kui Nõukogude Liidu poolt rakendatud terrorireziim, oli eeskätt siiski okupantide tegevus ja ei äratanud juba üsna varsti eestlastes enam erilist sõprust ega usaldust. Algul püüdsid sakslased isegi eesti väeosade loomist takistada, et igati vältida Eesti relvajõudude tekkimist. Kuid ka siis, kui Saksa võimud jõudsid arusaamisele nende vajalikkuses, kasutati loodud eesti väeosi võimalikult väikeste üksustena, hajutatult ning allutatult saksa juhtkonnale. Iseseisvatest Eesti relvajõududest ei tahtnud sakslased midagi teada. Ja seda isegi siis, kui hädavajadus sundis neid kümneid tuhandeid eestlasi mobiliseerima. Kõigele sellele vaatamata, jätkati siiski koos Saksamaaga võitlust venelaste vastu, sest antud juhul lähtuti põhimõttest - hädakorral võib Kuradi väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Eesti üksuste loomine 1941. aaasta suvel Eesti okupeerinud sakslased ei olnud
Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 13. Realistlik ajalookujutus E. Vilde ajaloolise triloogia näitel
Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid ,,Vambola", ,,Aita" ja ,,Leili", milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 15. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed
Andres Saal (1861-1931) Bornhöhe kõrval ajaloolise jutustuse teine oluline esindaja, see moodustabki Saali loomingulise tuuma. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugele ulatuv ajaloohuvi, ahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestamise ohtudes. Juttudes arendag hoogsat seikluslikku tegevust, loob kireva ja põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, tegelased põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, elavad kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja A.Kitzbergi "Maimu". Eesti ajalugu kujutava proosa uus tulemine toimus 20. sajandi alul J. Mändmetsa juttude, eriti aga Vilde ajaloolise triloogiaga. 24
Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada: käis vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab teostes hoogsat seiklustegevust. Ta loob kireva ja põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, ende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Teda köidab 13.saj. Lähtub Liivimaa kroonikast. Lähtus ka Merkeli ajalooteooriast. Vastuhakumotiiv: ka temal on see üsna keskne. Eneseväärikuse pidev tõstmine tekstide kaudu. Lugude taust on Eesti loodus, mida on kujutatud romantiliselt: epiteedid. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Lä-Euroopa kirjanduses tekib realistlik esteetika juba 1830ndatel. 19.saj keskpaigast alates
annaabi.ee 
