(kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu. Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest. Setted on paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks. Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud
Suured tasased põllud soodustavad põllumajandustööde mehhaniseerimist. Tootmistingimuste parandamiseks tuleks põlde massiivistada, korjata kive ja kuivendada. Lupjamist vajavad umbes 6-25% põllumaade pindalast. Mullad on nõrgalt kivised ja boniteediklass on üle 50 [3 lk 210-219] 3. Mullakaeve Mullakaeve viidi läbi Jõgevamaal, Palamuse vallas, Pikkjärve külas. Kaeves olev muld määratsi leetjaks mullaks (KI), huumusprofiil mlv2 sl Ala kuulub Kõrg-Eesti allprovintsi. Koha absoluutne kõrgus on 80,5 meetrit. Antud piirkonna pinnakate on jääjärvelised setted. Kõrgendikest jäevad lähedale erinevad voored ja Pandivere kõrgustik ja madalikest Peipsi äärne madalik. Suurematest soodest asub lähemal Endla soo ja Alam-Pedja rabamassiiv. Keskmiseks temepratuuriks on veebruaris -6 C ja juulis +18 C. Aastane sademete hul on umbes 650-700 mm/a. Lumikattepaksus on umbes 40 cm. Viimane öökülm kevadel esineb umbes mai keskel
väiksemapindalalisi rähksete või leostunud ja leetjate muldadega kõrgemaid alasid. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul on künkliku reljeefi tõttu oluliselt erinevad mullad, mis vahelduvad juba väga väikesel maa-alal. Põllustatud küngaste nõlvadel levivad erodeeritud mullad. 29. Taimkate rajoneerimine, Eesti mets ja -tüübid, niidud (tüübid) ja sood (tüübid). Laasimeri geobotaanilise rajoneeringu järgi kuulub Eesti Lääneja Ida-Baltikumi allprovintsi I – Lääne-Eesti niitude ja puisniitude rajoon; II – Loode- ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude r; III – Vahe-Eesti rabade ja lodumetsade r; IV – Pedja jõgikonna soode ja lamminiitude r; V – Ida- ja Kesk- Eesti kuusikute ja kuusesegametsade r; VI – Kirde-Eesti rabade ja lodumetsade r; VII – Emajõe alamjooksu ja Peipsi edelaranniku lammisoode r; VIII – Kagu-Eesti liivaste männimetsade r. Eesti taimegeograafia valdkonnad (Kesk- ja Ida-Euroopa provints) Lippmaa järgi
territoorium on kahest küljest (läänes ja põhjas) piiratud üsna laia veealaga. See ala takistab paljudel maismaaselgrootutel edasiliikumist loode suunas. Seega jäävad paljud liigid mere ida ja lõunakaldale pidama. Eesti geobotaaniline jaotus. Selgrootutele loomadele on väga olulised levikualal valitsevad elutingimused. Suuresti on need tingitud pinnavormidest, aga ka alal kasvavast taimestikust. Eesti ala jääb geobotaanilise rajoneerimise järgi Baltikumi provintsi kahe allprovintsi piirimaile. Läänest ulatub siia Lääne-Baltikumi allprovints, idast Ida-Baltikumi Allprovints. Elutingimused nii taimedele kui ka selgrootutele on neis üsna erinevad. Läänepool on kliima aasta lõikes ühtlasem, pehmem, seal levivad lehtpuud ja põõsad. Suured alvarialad on soodsaks elupaigaks paljudele taimeliikidele. Seda ala on pikka aega mõjutanud ka inimene oma tegevusega, luues nii elupaiku ka loomadele. Kaasajal on inimmõju
Lõuna-Eesti aluskorras valdavad Kesk- ja Lõuna-Baltikumi kivimitega sarnased granuliitse faatsiese ning Lääne-Eestis amfiboliitse faatsiese kivimid. Mitmekesise koostisega Svekofennia intrusioonide osatähtsus on kõikjal Eesti aluskorras väike. Hiljem kurrutunud aluskorda on tunginud ka rabakivigraniitide intrusioone (1,5–1,67 mljardit aastat tagasi), mis kuuluvad kas Viiburi või Ahvenamaa–Riia allprovintsi koostisse. 130. Pinnakate. Kvaternaari ladestu Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Viimase 2,588 miljoni aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga
annaabi.ee 
