mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. 2 1.4 Feodaalne killustumine Aegamööda delegeeris kuningas üha enam võimu vasallide kätte ning need muutusid temast üha sõltumatumaks. Lisaks sellele leidus palju ka alloodi omanikke, kes polnud maaga vasallivandega seotud ning need, vaid tõotusega kuningaga seotud vasallid, hakkasid üha enam omatahtsi tegutsema. Tekkis feodaalne killustatus, esmalt Prantsusmaal, seejärel üha sügavamalt ka Saksamaal. Inglismaal suudeti seda vältida, kuna üheaegselt nii Inglise kuningas kui ka Normandia hertsogina Prantsuse vasallina olev valitseja teadis, kuidas seda vältida, nimelt pidid kõik Inglise vasallid, sõltumata, kas nad olid otseselt kuninga või mitte,
Talupoeg on isiklikult vaba. Ta võib oma talust loobuda, linna minna ja teise feodaali valduses talu pidama hakata. Kõik maksud on seotud maaga. Mõisahärrus oli ida pool. Eestis oli ka mõisahärrus. St et feodaali maavaldus oli jaotatud kaheks. Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma majapidamise ehk mõisa. Talupoja maksud on teoorjus mõisapõllul. Tasuks maa kasutamise eest peab ta tegema teotööd mõisapõllul. Kujuneb välja pärisorjus ja teotööd. Alloodi puhul feodaalsuhted ei kehtinud. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Lääne-Euroopa keskeaegne kirik oli katoliiklik (kr.k katholiloks üleüldine: vastandina sektanlusele ja ketserlusele). Esimesi kristlikke krsitlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga 313. 381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata
Mõisa oma majapidamine, kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised, kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga. - Meier e. Mõisavalitseja - Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest. Talupoja õigused sõltuvad sõltuvuse tasemest. Kui talupoeg tasub rendi ära, ei tohi mõisnik talt lampi maad ära võtta. - Säilis ka pärusvaldusi e. Alloodi omavaid talupoeg. Need olid vabad talupojad - Talipoekkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. - Tänu sunnismaisusele oldi ka mõisnike kaitseall - Tegeleti ka andamite andmisega vms. Banaliteet mõisniku ainuõigus e. monopol leivaaehjule, veskile jne, kirikuandamid, kohtuandamid. Seega talupoeg ise sai tihtilugu vaid elatusmiinimumi - Talupojal oli reaalne võimalus enda ühiskondlikku seisundit parandada (minnes linns vms)
14 9. sajandi lõpu poole muutub benefiits päritavaks, isalt pojale. Kuninga võim nõrgnes, vasallid tugevnevad, tekib mitmeastmeline vasallisuhe. Vasallid, kes saanud benefiitsi kuningalt ehk kroonivasallid ning vasallid, kes on kroonivasalli alamad. 10. - 13. sajandil klassikaline läänikord = kokkusulanud isiklik (truudus ja teenistus) ja majanduslik (lään). Inglismaale läänikord normannivallutustega. Kes on talupoeg, kes on aadlik sõltus alloodi suurusest ja sellest, millist elu elada ta võimaldas. Vasalliteet kahe inimese vaheline suhe. "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." kui senjöör kutsus vasalli sõjakäigule, siis ta võis oma vasallid kaasa võtta aga ei olnud selleks kohustatud. Immuniteet vabastamine kõrgema kohtuvõimu alla. Vasalli talupojad talupojakohtusse, mitte senjöörikohtusse. Lään kõigepealt päritavaks Prantsusmaal. Senjöör peab vabaks jäänud lääni uuesti läänistama. Kui
kõrgeb apellatsioonikohus Riias. Neljas punkt puudutas maaomandit, maaõigus nii aadlikule kui ka tp. Järgmine punkt puudutas tp, tp on sunnismaine, kuulub oma härrale, kui ta põgeneb tuleb ta välja anda tema endisele härrale. Aadlile jäi õigus tp üle kohut mõista. Piiramatu õigus, sinna juurde kuulus ka õigus tp surma mõista või surmanuhtlust määrata.Kõik läänid kuulutati alloodideks( täisomandideks. Lääni võis kuningas tagasi võtta, alloodi mitte. Pm piiramatu omandiõigus) Sinna juurde kuulus ka pärimisõigus, neid alasid ei olnud võimalik enam valdaja omaniku surma järel tagasi võtta. Viimaseks punktiks see, et 6 aastaks oli maksuvabadus, et maa saaks kosuda. Iseenesest kui palju seda tegelikult teha sai ei tea, uus sõda tuli peale. Liivimaa ja Poola-Leedu poolne ratifitseerimine leiab aset 5 märtsil 1562= Liivi Ordu pidulik lõpp. Järgnevatel aastatel valitsetaksegi Liivimaad nii nagu pacta subjectionis ette nägi. 1566
annaabi.ee 
