= (rad/s), = (rad/s2) dt dt 14: Mida mõistetakse bioreaktsioonikiiruse all? Bioreaktsioonid = südame etc. funktsioonid? Mida kiiremad bioreaktsioonid, seda lühikesem elu. Näiteks mida suurem on loom, seda harvemini süda lööb, seda väiksem on hingamise sagedus. Eluiga ja südame löögissageduse korrutis on kõigidel loomadel ühesugune. Erand on inimene. 15: Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirendus? Valem. v = R 16:Millised võrrandid on allomeetrilised võrrandid? Allomeetrilised võrrandid on füsioloogia ja anatoomia suuruste seos bioobjekti pikkusega või massiga, mis on määratud pikkusega. 17:Milline kiirus on keha piirkiirus? Keha piirkiirus tähentab et jooksmise kiirus ei olene jooksja mõõtmetest. Sarnase kujuga loomadel liikumise kiirused on enam-vähem võrdsed (erandina inimene). 18: Mis on jõud, jõumoment? Valemid ja ühikud.
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust -- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust . V=s/t Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus. 12. Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage kiiruse ja kiirenduse SI-ühikud. m/s ja m/s2 13. Nurkkiiruse ja nurkkiirenduse valemid. = d/dt ja = d/dt 14. Mida mõistetakse bioreaktsiooni kiiruse all? Bioreaktsiooni muutmine ajas. 15.Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirus? v = R 16. Millised võrrandid on allomeetrilised? On füsioloogia ja anatoomia suuruste seos bioobjekti pikkuse või massiga, mis on määratud pikkusega L. 17. Mis on jõud, jõumoment? Andke nende valemid ja ühikud. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. F=m*, ühikuks N Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. , ühikuks on Nm (njuutonmeeter). 18. Millal on süsteem (keha) tasakaalus? Kehale rakendatud jõudude summa peab olema null. 19
kehasuurus - õieti kodupiirkonna suurust mõjutab. Üldse sõltuvad organismide kehamõõtmetest väga paljud teised tunnused, mistõttu kehasuurus on potentsiaalselt alati segav muutuja. Meenutagem vaid, et loomade kehamass varieerub väikseimast suurimani 10 suurusjärgu võrra! Suurema kehaga liikidel on tavaliselt ka näiteks suurem aju, suuremad jalad, suurem maks jne. Mingi tunnuse väärtuse sõltuvust keha suurusest nimetatakse allomeetriliseks sõltuvuseks. Enamasti ei ole allomeetrilised sõltuvused isomeetrilised, lineaarse iseloomuga (nii et näiteks kaks korda suuremas kehas oleks ka kaks korda suurem süda), vaid kirjeldatavad mingi kõverjoonelise astmefunktsiooni abil. Isegi juhul, kui erinevad loomaliigid oma kehakuju poolest järgivad üht ja sama "ehitusplaani", ei ole kehaosade suurus üksteise suhtes isomeetriline. Vastupidi, keha suuruse muutumisel muutub üksikute kehaosade ja tunnuste proportsioon nii keha suuruse kui ka üksteise suhtes.
c) Paljunemine hind – tuleb kontrolli all hoida. Võimalikult suur summaarne kohasus järglastele ja ema säilitus. Koht, kus optimumaalse kunra suuruse vahe on suurim. 66 LÕIVSUHE - Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel piiratud ressursi tingimustes - Seos, mis tuleneb lõpliku hulga ressurside ümber paigutamisest erinevate ressursside vahel Kuidas toimub lõivsuhe? Allomeetrilised seosed – Positiivne seos, nt kaal ja käte pikkus. Lõivsuhe pole paratamatu, väike ploomipuu – vähe lapsi. Varieeruvus lookuses A tekitav varieeruvuse Lõivsuhe ja allomeetriline ressursihõlvamise seos. ja viib allomeetsilise seose edukuses Varieeruvus
alles äbarik. Äbariku puhul on see hea, et siis äkki ei jõua enne ära surra, kui jätab endast maha järglasi. 14. Kui fenotüüp looduses ei varieeru, siis kuidas teha vahet, kas tegu on kohastumise või arengubioloogilise piiranguga? 1. adaptiivne ennustus vs embrüoloogiline teooria 2. mõõta tunnuse päritavust. Kui tunnus varieerub geneetilistel põhjustel, rakendub sellele LV ja ta pole täielik piirang. 3. võrrelda teiste liikidega allomeetrilised suhted on adaptiivsed. 1. Kas rühmavalik toimib? Analüüsi rühmavalikut looduslikuks valikuks vajaliku nelja tingimuse võtmes. Rühmavaliku puhul kinnistuvad evolutsioonis tunnused, mis soodustavad populatsiooni kasvu ja sellest sõltuvalt või sellest sõltumata vähendavad populatsiooni väljasuremisriski. Tunnused, mis väljasuremisriski suurendavad, surevad välja koos populatsioonidega, mis nende kandjatest koosnevad