Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus nupu Tabelirea kõrgus paremal pool paiknevat ülemist noolt. Klõpsake (või hoida nuppu) kuni rea kõrgus on 4 cm. 5. Muutke tabeli veergude laiuseid järgmiselt: 1. veerg 1,2 cm 2. veerg 3 cm 3., 4., 5., 6., 7. veerg 2 cm 8. veerg 3 cm Klõpsake esimesel veerul. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus paremal pool allnurgas käivitusnuppu dialoogikasti avamiseks. Kuvatakse tabeliatribuutide dialoogikast. Klõpsake kaardi Veerg nimesakil. 4 Klõpsake ruudus tingimusel Eelistatav laius ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Järgmise veeru muutmiseks klõpsake nupul Järgmine veerg ja sisestage
tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6) Joonis 1 Peajada diagramm 5 TÄHTEDE TEKKIMINE
hiireklõps ja pane ta võrduma ülemise poole sama lahtiga B8. Valem on selline . Nüüd tee sama läbi ka maksja aadressi lahtriga. S.t. lahter B40võrdub lahtriga B9. Kuna arve nr. muutub, pane alumise arve nr. võrduma ülemisega. Nõnda toimi ka kauba nimetustega. Lahter A43 pane võrduma lahtriga A12. Seejärel kopeeri valem alla, kuna järgmised muutuvad lahtrid on üksteise all. Tee klõps lahtril A43 ja lahtrit ümbritseva musta raamjoone paremas allnurgas muutub hiirekuju pisikeseks mustaks ristiks. Nüüd hoia all hiire klahvi ja tõmba alla. 10 Nendesse lahtritesse, mis ülemises arve pooles olid täitmata, tulevad nullid. Aga niipea kui Sa täidad ülemise osa kaubanimetustega, asenduvad nullid tekstiga. Sama toiming tee läbi ka Koguse, Hinna ja Summa lahtritega. Ära unusta ka Summa sõnadega alumise poole lahtrit võrduma panemast ülemise osa vastava lahtriga.
Kvantitatiivne uurimus (küsitlused, loendamised, vaatlused) Praktiline töö (millegi valmistamine oma kätega ) (kirjutad tegevuskava 6-7lk) 9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on:
Tabelites on tihti andmeseeriaid, mille sisestamisel Excel suudab kasutajale tubliks abiliseks olla. Päris sageli on andmetele vaja lisada jarjekorranumbreid. Kuude ja nädalapaevade nimed on samuti programmis olemas. Valemite kopeerimine on väga mugav, kui kasutada andmeseeriate sisestamise võimalust. Andmeseeriate sisestamiseks: · pange kursor teksti, kuupäeva, numbri voi valemiga lahtrile, mida soovite jatkata; · sarja sisestamiseks viige kursor lahtri paremas allnurgas oleva margi ruudukesele; · kursori muutumisel margiks tuleb hiire vasakut klahvi all hoides vedada ule teiste lahtrite, kusjuures hiirega võib vedada nii suunaga alla, paremale, üles kui ka vasakule. Hiire klahvi vabastamise järel taidetakse lahtrid andmetega. Näiteks plokk (kaks pesa peab olema margistatud) koosneb numbritest 2 ja 4, siis jatkatakse seeriat sama sammuga, st 6, 8, 10 jne. Kui lahtri sisu on valem, saab seda kopeerida hiire
pole sellel aga suuremat tähtsust). Kallutussüsteemi toimel alustab kiir liikumist ekraani vasakust ülanurgast, liigub parempoolse ääreni, hüppab siis kustutatuna järgmise rea algusse vasakul jne. Joonisel on kujutatud 10 -nda rea kirjutushetk. Nende pildipunktide kohal, mis peavad olema kustunud, lülitatakse kiir lühiajaliselt välja. Kui kiir jõuab nii viimase rea lõppu ekraani paremas allnurgas, viiakse ta uuesti kustutatult ekraani algusse vasakul ülanurgas. See kaadrivahetus toimub tavaliselt sagedusega 50-75 korda sekundis ehk teisi öeldes on monitori kaadrilaotussagedus 50-75 Hz. Tüüpilise kuvari väliskuju on esitatud toodud joonisel. Selle põhiosad on elektronkiiretoru, ekraan, kallutussüsteem(hälvitus-), lahtimagneetimispool ja juhtimispaneel. 41
annaabi.ee 
