Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhkaastas. Põlevikivituhka kasutatakse : Ehitusmaterjalide tootmises saab tuhka kasutada koostisosana järgmistes materjalides: tsement ja klinker, betoon, gaasbetoonplokid, kuivad ehitussegud. Allmaakaevanduste tagasitäitmises. Tuhast valmistatud betooni saab kasutada kaevanduste täitmiseks ja pinnase vajumise peatamiseks. Kaevanduste täitmine betooniga võimaldab ära kasutada kogu põlevkivi, millest varem jäi ligi 35% toetavate sammastena maa alla. Teedeehituses soiste pinnaste mass-stabiliseerimiseks ning maanteede, raudteede ja torujuhtmete vundamentide ehitamiseks. Sadamate laiendamises ja saastatud pinnaste mass-stabiliseerimiseks.
Sellises olukorras võib osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe vee kasutamisele. [http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eesti] (22.04.08) Oluline on mainida ka kaevandatud maad ja põlevkivitööstuse tahkeid ohtlike jäätmeid. Põlevkivikaevanduste ja jäätmehoidlate poolt on ,,puudutatud" 450 km2 maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist. 130 km2 allmaakaevanduste territooriumil on maapind vajunud ning maa väärtus sellega oluliselt vähenenud. Põlevkivi suur keskkonnaohtlikkus on tingitud ka asjaolust, et tänu madalale orgaanilise aine sisaldusele tekib põlevkivi põletamisel ja kasutamisel põlevkiviõli tootmiseks ELi klassifikaatorite järgi suurtes kogustes ohtlikke jäätmeid vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete,
Iseäranis tähtsaks on saanud rohelise energia teema. Gürobusside suur pluss tänapäeval olekski nn rohelisus. Tehnika areng on olnud kiire ning praeguste vahenditega annaks tunduvalt vähendada nii busside tühimassi kui mõttetuid energiakadusid, kiirendades samas güroratta laadimisaega. Güroteemat on mõneti üritatud ka edasi arendada. 1980ndtel aastatel oli Volvol elektribuss, mille güroratast laadis väike diiselmootor. Güroenergiat tarbivaid liikureid on kasutatud ka allmaakaevanduste transportrongide liigutamiseks ning Saksamaal katsetati gürotrammi, kus pidurdusjõud kasutati hooratta laadimiseks, et seda energiat siis kiirendusel ära kasutada. Hübriidautod Hübriidautodele on tuliseid pooldajaid, kuid on ka neid kes seavad selle keskkonnasäästlikkuse küsimärgi alla.
Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee kaudu ,,võimenduda" ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks. Varingute ja varinguohu tõttu
varale. Olulise keskkonnamõjuga tegevustena on seaduses märgitud näiteks: 1) radioaktiivsete jäätmete hoiustuspaiga rajamine; 2) veekogude süvendamine; 3) olmejäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või olmejäätmete prügilate rajamine üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks; 4) põhjavee võtmine rohkem kui 10 miljonit m3 aastas; 5) karjääride ja allmaakaevanduste rajamine suurel territooriumil; 6) tselluloosi ja paberi tootmine; 3 punkti Valige nimekirjast üks olulise keskkonnamõjuga tegevus. Selgitage Eestis aset leidnud näite varal, miks on see tegevus Teie arvates nimekirja kantud, toetudes kahele argumendile. Näide ........................................................................................................................................ ........
muutumist või selle kaudu avalduvat vahetut või kaudset mõju inimese tervisele või varale. Olulise keskkonnamõjuga tegevustena on seaduses märgitud näiteks: 1) radioaktiivsete jäätmete hoiustuspaiga rajamine; 2) veekogude süvendamine; 3) olmejäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või olmejäätmete prügilate rajamine üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks; 4) põhjavee võtmine rohkem kui 10 miljonit m3 aastas; 5) karjääride ja allmaakaevanduste rajamine suurel territooriumil; 6) tselluloosi ja paberi tootmine; 3 punkti Valige nimekirjast üks olulise keskkonnamõjuga tegevus. Selgitage Eestis aset leidnud näite varal, miks on see tegevus Teie arvates nimekirja kantud, toetudes kahele argumendile. Näide ....................................................................................................................................... ..................................................................................................
annaabi.ee 
