02.2 d dRa; [01.1] dRa=40; Ra5 rea järgi 03. TELJE PIKKUSE L LEIDMINE: Võtke oma sünni aasta, kuu ja päev ning liitke kõik kokku: L = YYYY + MM + DD; [mm] L=1992+8+30=2030mm 03.1 lRa leidmine leidke eelisarvude reast sobiv telje pikkus lRa : 3.2 l lRa lRa=2000; Ra10 rea järgi 04. REFERENTS TABEL Leidke ja andke allikmaterjal pinnakaredusparameetrite omavaheliseks võrdluseks (referents tabel). Lisage allikmaterjal (link) kasutatava kirjanduse loetelusse ja viide allikmaterjalile tekstis. 3 05. DRA TOLERANTSID Valige korrigeeritud telje läbimõõdule dRa tolerants vastavalt tolerantsijärgule: IT6, IT7 ja IT8 järgi ning määrake teljele sobivad pinnakareduse parameetrid: 05.1 Ra nii Ra kui 05.2 Rz ISO Rz ISO soovituslikust reast. Tolerantsid võetud ISO 286:1988 standardi alusel [01.3] Rz DIN määratud DIN 4768 standardi alusel [01.4]
stat.ee/valdkonnad II STATISTILISED ANDMEBAASID Teabe kogumise, liigitamise ja näitlikustamisega tegelevad ka statistilised andmebaasid. Andmebaase haldavad mitmesugused riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, asutused ja firmad. Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ;
Autor valis töö teemaks "Keskkond lapse arengu mõjutajana" sellepärast, et on ise elanud kodus, kus olid rasked tingimused. Viibinud lastekodus ning võetud eestkoste alla ja seepärast tuli soov uurida seda teemat lähemalt. 3 Töö eesmärgiks on uurida kuidas mõjutavad erinevad kasvukeskkonnad last. Autor tugineb oma töös nähtule, kogetule ja kasutatavale allikmaterjalile, mis puudutab erinevates tingimustes elamist ning kasvamist. Hüpotees: asendusperre tulnud lapsel on kohanemisraskusi ja sotsiaalabi puudub. Teema on väga aktuaalne, sest on palju lapsi, kes mingil põhjusel ei ela koos oma pärisvanematea, sest vanemad ei saa oma eluga hakkama ega suuda seetõttu ka oma last ülal pidada ja nendele lastele on leitud asenduspered. Teemat on uurinud Ülo Vooglaid, Helle Veetamm, Keiu Tonts, kristi Kõiv. Ülesanded:
nimetatud; 2. nõrgalt kohustavad - arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone. Seevastu võimalus, et kohtuniku otsus muudetakse kõrgema astme kohtus, on suur. Kohtunik on järelikult seotud tehnilise normiga: kui sa tahad, et su otsust ei muudeta, pead kasutama ka nõrgalt kohustavaid õigusallikaid. Hea otsus ja selle põhjendus võivad toetuda ka nõrgalt kohustavale allikmaterjalile. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused; 3. lubatud õigusallikad - kasutamiseks ei ole kirjutatud õiguslikke juhendeid ja nende puhul ei rakendata isegi tehnilist normi. Lubatud õigusallikad tugevdavad argumentatsiooni, aga nende kõrvalejätmisel ei ole prognoositavaid tagajärgi. Kõik ülejäänud kuuluvad lubatud õigusallikate hulka: võrdleva õiguse ja
Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest.
........................................................... 55 LISA 1 Lühiuurimus III kooliastmes Sirje Nootre 1. Olemus ja eesmärk Lühiuurimust tehes seab õpilane eesmärgi uurida mingit teemat, nähtust, protsessi vm, toetudes allikmaterjalile ning oma kogemusele. Põhikooliõpilasele jõukohased uurimistegevused on näiteks teabe kogumine ja liigitamine, statistiliste andmete esitamine, intervjueerimine, isiklike kogemuste kirjeldamine ja kirjalik esitamine jms. Uurimus on selgelt ja täpselt sõnastatud kirjalik tekst, kus esitatakse töö eesmärk, põhiseisukohad, uurimistulemused ja lõppseisukohad. Uurimistöö kaudu süstematiseerib, kinnistab ja laiendab õpilane koolis omandatut, arendab iseseisva töö oskusi ja loovust,
annaabi.ee 
