VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valg...
töötamist (näiteks rohimine) · Ära võta kolm nädalat saunas leili. 28 Lubatud on · Lugeda · Televiisorit vaadata valgustatud toas · Teha käsitööd · Juhtida autot, kui silm ei sega · Ka peale operatsiooni peab käima regulaarselt silmi kontrollimas, silma siserõhku mõõtmas ja vaatevälja uuringuid tegema. 29 Allikloend · S, Koort. (2007). Glaukoom, infovoldik patsiendile. SA TÜK Silmakliinik. http://www.kliinikum.ee/silmakliinik/attachments/02 (14.10.10). · IK, Kaljurand jt. (2008). Patsiendi juhendmaterjal. Eesti Haigekassa. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/glauko (14.10.10). · www.glaukoom.ee (15.10.10). 30
vajadusel informeerida. (www.arst.ee). Kokkuvõtteks võib öelda, et seenhaigus on tõsine nahahaigus, mis võib levida inimeselt inimesele ebapiisava hügieeni või hooletuse tagajärjel. Et .... oskaks kaitsta ennast, kolleege ning kliente, peab ta olema teadlik seenhaiguste iseärasusest, nakkusohust ja leviku tõkestamise meetoditest ning oskama rakendada neid oma igapäevases töös. 3 Allikloend www.inimene.ee (18.01.2010) www.derma.ee (20.01.2010) www. tipp-partner.ee (20.01.2010) www.arst.ee (25.01.2010) Töö koostas Katrina Talts 4
informatsioon eakate ravi-, taastusravi ja hoolduse võimalustest, hooldus- ja põetusvõtetest, põetus- ja abivahenditest, abi psühholoogiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamisel. Otstarbekas oleks koondada kogu info ühte institutsiooni näiteks vanurikabinet või vanurikeskus. (Saks 2001.) 4 Allikloend Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartumaa Trükikoda. Soots, A. (1999). Terapeutiline suhtlemine. Õppematerjal haige hooldajale. Tartu: Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon. 5
Vanuritel on kroonilised valuseisundid üldlevinud. Valu põhjus ja iseloom on kõige vanemate inimeste puhul eriti raskesti selgitatavad. Vanurid tarvitavad rohkesti ravimeid. Haigused ja häired lisanduvad ea tõusuga ja nii ka määratud ravimite hulk. Ühele vanurile soovitatakse mitte enam kui 3-4 ravimit korraga. Retseptiga väljastatavaist kasutavad vanurid kõige enam vereringeelundite ravimeid. (Tilvis & Sourander 1996.) Allikloend Tilvis, R., Sourander, L. ( 1996.) Geriaatria. Tallinn: Medicina 2 Perekonna õpetamine, kaasamine raviprotsess Paljud õendusdiagnoosid on seotud patsiendi ja tema perekonna õppimisvajadustega. Õde keskendub terviseprobleemidele ja igapäevasele elukorraldusele. Õde peab ära tundma olulised isikud, perekonnaringi, kellel on kliendile otsene mõju.
Viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti (käterätid, esemed, pinnad jt) teel. Vaktsineerimine HPV vastu toimib 100% ainult enne suguelu alustamist ehk nakatumist HPV- 6,11,16,18, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Vaktsiin kaitseb nakatumise eest ainult teatud papilloomviiruste tüüpidega, ta ei kaitse teiste vähki tekitavate tüüpide eest ja ei avalda ravitoimet juba nakatunud inimestele. ALLIKLOEND Rajangu, H., Kaurv, S. (1999). Veneerilised haigused Sak, K. (2010). Inimese papilloomviirus HPV Nakatumisest emakakaelavähini Slessarenko, Jekatarina. (2009). INIMESE PAPILLOOMVIIRUSE (HPV) VASTASED VAKTSIINID SILGARD JA CERVARIX. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomooditöö]. Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. Viiruslikud tüükad(soolatüükad jt). http://www.derma.ee/articles.php?id=140 (13.12.2010). Eesti Infektsioonihaiguste Selts. (2010). Emakakaelavähk.
annaabi.ee 
