kuni 15 meetrini. · Suurim sügavus on 8 meetrit ja järve pindala 2,4 ha. Sukeldujate seas väga populaarne tänu oma suurepärase läbipaistvuse ja piisava järve sügavuse tõttu. Vaatepilt veealusele maailmale on Eestis ilusaim. Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud liigirikas ja omapärane taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein). Järv on allikatoiteline, mistõttu suvel isegi kõige palavama ilmaga ei tõuse vee temperatuur üle viieteistkümne kraadi. Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_j%C3%A4rved * http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/simm.ht
1-2 kuuks, mõnel aastal ei külmu aga üldse. Maismaavetest on olulisemas vooluveed. Jõed voolavad enamasti põhja või loode suunas ning suubuvad Soome lahte. Nende jõgikonnad on kitsad, lisajõgesid on enamasti vähe. Ülem- ja kesk-jooksul on jõgede langus väike, alamjooksul suurem. Jõed Vihula valda läbib viis jõge. · Loobu jõgi valla lääne piiril. Jõe kogupikkus 62 kilomeetrit · Võsu jõgi mis algab Võsupere ümbruse allikatest ja suubub Käsmu lahte. Madal, allikatoiteline, valdavalt kõrgete ja kuivade kallastega, pikkus 23 kilomeetrit · Vainupea jõgi kärestikuline, kaldal mets ja võsa, kohati karjamaa, pikkus 23 kilomeetrit · Selja jõgi millel on alamjooksul kõrgete kallastega kääruline org, pikkus 44 kilomeetrit · Toolse jõgi, mis jääb valla ida piirile. Pikkus 24 kilomeetrit [1]. Järved · Käsmu järv mille absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, keskmine sügavus 2 m
- linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. Ukuoru juga Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa
on orujärved ja moreenmaastiku glatsiokarstilised järved · Rõuge Suurjärv 38 m · Väike Palkna 33 m · Udsu 30 m · Tsolgo Mustjärv 30 m · Suur Keema järv 27,5 m · Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam · Tuuljärv, Tänavjärv, Uljaste järv · Düstroofne e rabade huumustoiteline (9%) rabade keskel, või rabadest tuleva veega järved. Väga toitainete vaene. Värvuselt pruunikad, tumedad, isegi mustad. Väga
Troofsus: Järvede tüpoloogia troofsuse alusel (mittetäielik loend): oligotroofsed järved – väike toitainete sisaldus semidüstroofsed järved- poolhuumustoiteline düstroofsed järved- kõrge huumussisaldusega mesotroofsed järved- kesktoiteline, taimtoitainete rohkus eutroofsed järved- kõrge toitainete sisaldus halotroofsed järved- kõrge mineraalide sisaldus, madal huumus alkalitroofsed järved- allikatoiteline, kõrge mineraalainete sisaldus Veeökosüsteemid: Veeökosüsteemid võivad olla üldistatult kas seisvad või liikuvaveelised. Tegelikult on kõikide veekogude vesi vähemal või rohkemal maäral liikuv kuid selle klassifikatsiooni järgi liigitatakse liikuvaveelisteks kindla liikumissuunaga veekogud nagu jõed, ojad ja kanalid. Elustiku seisukohalt on väga oluline tunnus vee soolsus, liigitatakse mageveekogusid, riimveelisi ja soolaseveelisi veekogusid
annaabi.ee 
