- rahvaluule kogumise üleskutsed: Beiträge´s saksakeelne, Kreutzwaldilt esimene eestikeelne (Sipelgas I, 1843) - teaduslike seltside loomine o alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele o teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes) - eesti pärimusmaterjali tõlkimine ja tõlgendamine saksakeelsele teadusavalikkusele - kakskeelsed allikapublikatsioonid (nt Ehstnishe Volkslieder, Neusi tööna), mis taas viisid eesti pärimusmaterjali rahvusvahelisele uurimismaastikule - eestikeelse terminoloogia ja fraseoloogia kujundamine (eriti Kreutzwald) - diskussioonid rahvaluule üle (kuidas seda kasutada kirjakultuuris, mis seosed on pärimusel ajaloo või kirjandusega) kujundasid eeldusi rahvaluule teaduslikuks käsitluseks 13. september Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand.
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas
ülesmärkimine kogumise hetkel, s 3. alvestamine vaharullidele, magnetofonidele, digisalvestaja abil jne, filmimine, 4. ümberkirjutamine/kopeerimine Pärast välitöid toimub arhiivis: 1. suulise materjali litereerimine 2. salvestatud/litereeritud materjali korraldamine kogud 3. registrid 4. abikartoteegid 5. elektroonilised andmebaasid · Kirjalikud allikad arhiivi talletatud materjal: 1) välitöödelt kogutu 2) korrespondentide vastused 3) allikapublikatsioonid Kirjalikud allikad jagunevad: 1. litereeritud materjalid 2. (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid 3. rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm · uurimismeetodid 1) Modernistlikpostmodernistlik uurimine 19. sajand positivism, loodusteaduste mõju(kõik areneb lihtsamast keerulisemaks rahvaluule algaste; liigisüsteem , objektiivsuse nõue(Eelduseks objekti
Korduvad tänavanimed muudeti ringi. Saksa ajal nimed taastati, eriti Nõmmel. Saksa ajal tekkisid ka nimed seoses Hitleriga (nt Hitleri plats Tartus = Raekoja plats). Üleöö muudeti nimesid. Nimed: eesti riigimeeste nimed nõukogude ajal eemaldati, Vabaduse tn taandati. Ka keskaja nimed kaotati ja religioossed. KOHANIMEDE UURIMINE. KOGUMINE. Kohanime uurija jaoks olulised kaks allikat: kirjalikud ja suulised allikad. Kirjalikud dokumendid varasemast ajaloost, arhiivid, mitmed allikapublikatsioonid. Oluline teada, et mis kohanimed rahvasuus on olnud. Sel eesmärgil on palju tähelepanu rahvapäraste nimede kogumisele. 19.sajandil tehti üleskutseid ja Õpetatud Eesti Selts palus saata kohanimesid. Mihkel Veske oli see, kes rohkem tähelepanu pööras kohanimedele. 19. Saj lõpul hakkas korjamine edema ja eeskätt eestlased tegelesid sellega. Eisen esitas üleskutse tuua vanavara ja kohanimesid. Jaan Jung kogus arheoloogiaga seotud teateid ja kohanimesid.
" Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses. Toonitakse põlisrahva vallutuseelseid kontakse ülemerenaabritega ja ristiusu varaseid mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid)
annaabi.ee 
