koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia
SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios)
получила яблоня домашняя. На сегодняшний день существует множество сортов этого вида яблони, произрастающих в различных климатических условиях. 2. Oвощи 2.1 Лук (Sibul) - многолетнее травянистое растение, вид рода Лук (Allium) семейства Луковые (Alliaceae), широко распространённая овощная культура. 2.2 Чеснок (Küüslauk) - Популярная овощная культура у многих народов по всему миру, что объясняется острым вкусом и характерным запахом, связанным с наличием в составе растения тиоэфиров (органических сульфидов)
- lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 37. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Seltsis kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised (Acoraceae) ühe perekonnaga kalmus (Acorus). Veetaimed on. Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised
punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae) harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae) kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae) siberi võhumõõk (Iris sibirica) võhumõõk (Iris) võhumõõgalised (Iridaceae) laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine) suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae)
o P Crocosmia kaeralill o P Crocus krookused Crocus sativus safrankrookus Sug Asparagales asparilised o Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari o Asparagus officinalis spargel Noored võrsed on söödavad o Convallaria majalis maikelluke ehk piibeleht Vili on mürgine mari, seemned valged, ei sisalda fütomelani Sug Alliaceae laugulised o rohttaimed, tihti sibulatega Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine), kandelehtedega tipmise sarikõisiku alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne Vili: mustade seemnetega kupar o Per Allium laugud
35.Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud Tunnused üksik iduleht, narmasjuurestik, juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt, enamasti rohttaimed, lehed piklikud, paralleelsete roodudega, õeid kolmetised Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I . veetaimed – o. Acorales : Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II . suureõielised sugukonnad o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III . väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 36. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised
annaabi.ee 
