dokumendiliigi või sarja nimetus, säilitustähtaeg, teabekandja, juurdepääsupiirang, vastutav struktuuriüksus ning märkused. Dokumentide loetelu sisaldab üheksat funktsiooni: juhtimine, personalitöö, finantsarvestus, haldus- ja majandustegevus, info haldamine, õppetöö, täiendõpe, teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool
Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Sissejuhatus psühholoogiasse 59 Funktsioonide seos ajuga: Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud s.o. dünaamiline lokalisatsioon Nt
Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine, väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt
Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon. Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud
Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113 Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115 * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o.
annaabi.ee 
