zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid ja kompotid on kasutatud värvaineid eriti ohtlikud on neost sünteetiliste asovärvidega tooted. Värvained on emim allergiat tekitavad toidu lisaained. Jäätistes, küpsistes, kohupiimades ja mahlades on kasutatud säilitusaineid. Need aga põhjustavad inimestele allergilisust, astmat ja ärrituvust. Sünteetilised suhkruasendajad neid leidub karastusjookides, nätsudes, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud eained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu
Etüleendiamiintetraäädikhape. Antioksüdandid hulka Butüülhüdroksüanisool(Peamine kasutusalasäilitusainena toidus, toiduainete pakendid, loomasöödas, kosmeetika, kumm ja naftasaadused) ja Butüülhüdroksütolueen(lisaaine kosmeetika , farmaatsia, reaktiivkütused). Muud säilitusained hõlmavad etanooli ja metüülkloroisotiasoliinoon(antibakteriaalse ja seenhaiguste mõjud ainele). Säilitusained põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust. Mõni inimene on tundlik juba isegi väga väikesele kogusele (nn. kogusele normide piires), mõnel aga ei tekita säilitusainetega toidu tarbimine mingeid reakstioone. Võimalikud kõrvalmõjud üldiselt kõikidel: nahaärritused, punetus suu ümber ja põletustunne suus,peavalud ning soolestiku häired;raskendavad allergilist nahalöövet, nõgeslöövet ja astmat põdevate laste seisukorda. Peavalud, migreen, maoärritus,
säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub: · kõikides vorsti- ja singitoodetes · paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes · küpsistes · kuivatatud puuviljades · mahlades 7 Säilitusained võivad põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust. 4.Antioksüdandid Rasvade rääsumisel tekkivad aldehüüdid ja ketoonid põhjustavad toiduainete maitse, värvi ja lõhna halvenemist. Antioksüdandid aga aitavad oluliselt pikendada õlide-rasvade ja rasvarikaste toiduainete säilivusaega. Need lisaained pidurdavad õhuhapniku, temperatuuri, valguse ja niiskuse toimel toimuvat rasvade oksüdatsiooni ja hüdrolüüsi. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse näiteks:
taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üks tõsiseim probleem seoses GMO' ga on see, et GMOsid patenteeritakse ja kaitstakse seda kui midagi loomulikku. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud, kuid nii mõnegi haiguse puhul on leitud GMO toksilisust ja allergilisust. Samuti on ka suureks probleemiks võimalikud keskkonnariskid. GMO võib tugevalt mõjutada: Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide
Säilitusained (E 200- E 299) - see grupp on kõige laiem - ka suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades. Säilitusained põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust. Maitsetugevdajad (E 620 - E 623) - enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki - seda leidub praktiliselt eranditult kõikides vorstides, sinkides, frikadellides, pelmeenides ja grill-lihades, samuti puljongikuubikutes, maitseainete segudes, kartulikrõpsudes jt ülisoolastes toodetes. Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid
lõppev narkoos kujutab endast ravimite abil esilekutsutud teadvusetuse seisundit. Erinevalt haiglatingimustes kirurgiliseks vahelesegamiseks planeeritud narkoosist käsitletakse haiglaeelses olukorras patsienti alati hiljuti söönuna ja potentsiaalselt ebakainena. Haiglaeelne narkoos on väga tõsine meditsiiniline ettevõtmine ja seda järgmistel põhjustel: enamasti on tegemist tundmatu patsiendiga (pole teada tema allergilisust, varem põetud haigusi, anatoomilisi iseärasusi jne), tavaliselt peab alati kohal olema intubeerimisõigusega või intubeerimist tundev arst, enamasti on vaja toime tulla kasina alternatiivse varustusega, olukord koha peal võib olla väga närviline. Näidustused: hulgitrauma, raske ajutrauma (rindkere-, alakeha-, jäsemete, näokoljutrauma), suurte pindade põletused, hingamisteede trauma, koomaseisund (GCS < 8),
annaabi.ee 
