värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. ● Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. ● Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. ● Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinas eemale aga seina poole. Sokli veelaud Taanduv sokkel
Föönide tekkimine oli kaua saladuseks. Nagu teada, tekib tuule likumine sellest, et kõrvuti asuvatel õhumassidel on tihti erinev tihedus ja seetõttu ka erinev rõhk. Kui ühel pool mäge tekivad kõrgema atmosfäärirõhuga piirkonnad, hakkavad õhuvoolud liikuma mäeharjade poole, libisevad neist üle ja laskuvad mööda mäekülge alla. Nii sünnivadki mägedest puhuvad soojad tuuled. Soojad on nad aga seetõttu, et harjadelt orgudesse allavalguv hõre ja jahe õhumass tiheneb ja soojeneb iga saja meetri kohta muutub õhk laskumisel 0,5 1,0º C soojemaks. Edasiliikunud õhumasside asemele voolavad üha uued ning nende ringkäik haarab kaasa suuri maa-alasid. Mistraal on külm põhjatuul, mis puhub talvisel ajal Vahemere rannikul ja Lõuna Prantsusmaal. Oma nime on ta saanud ladinakeelsest sõnast magistralis, mis tähendab "peamine". Lõuna Prantsusmaa tuultest ongi ta kõige peamine talle pole seal võrdset.
Tahesõnnikuhoidlad ehitatakse üldjuhul monoliitsest või monteeritavast raudbetoonist. Väiksemate hoidlate puhul piisab väikese randiga ümbritsetud platsist, suuremad on kindlasti ümbritsetud 1...2 m kõrguste seintega. Sõnnikuhoidla on soovitatav rajada alale, kus põhjavee tase on sõnnikuhoidla põhjast aastaringselt sügavamal. Maapinna planeering peab välistama pinnavee sattumise hoidlasse. Kui hoidla asub lauda seina vahetus läheduses, tuleb katuselt allavalguv vesi suunata vihmaveerennide abil hoidlast eemale. Kui sõnnikuhoidlal puudub katus, tuleb virtsahoidla mahutavuse leidmisel võtta arvesse ka tahesõnnikuhoidlasse sattuvate sademete hulk. Tahesõnnikuhoidla juurde, sõltumata hoidla suurusest, tuleb rajada eraldi virtsahoidla, kuhu kogutakse sõnnikust väljaimbunud vedelikud (uriin, lauda tehnoloogiline vesi, tahesõnniku hulka sattuvad sademed jms). Praktikas piisab virtsamahutiks väiksematele hoidlatele 2..
koonstruktsiooni sattunud niiskusel sealt välja kuivada. Tuleb tagada katusekatte alune tuulutus. Katusekatte (kivi, plekk) ja aluskatte vaheline osa ventileerub/kuivab välja sinna sattunud niiskusest tuulutusliistu kanali kaudu. Tuulutusliistu all on aluskate. Tuulutusliistu miinimumpaksus on 20 mm, tavaline ristlõige 20 x 50 mm. Aluskate on plekk-katuse puhul vajalik kondensniiskuse, kivikatuse puhul läbituisanud lume sulamisvee väljajuhtimiseks. Aluskattel allavalguv vesi eemaldatakse räästa kaudu. Tuulutuspilu ühendatakse räästal ja katuseharjal välisõhuga. Mittehingava aluskatte all peab omakorda olema tuulutusvahe, hingava aluskatte puhul viimast olema ei pea. Mida suurema kaldega on katus, seda kiiremini õhk tuulutusvahes liigub. Mida väiksema kaldega katus on, seda suurema ristlõikega dist.liiste võiks kasutada (näiteks 50x50 mm). 4.8 Näidake skeemidel ja selgitage millistest kihtidest koosneb tava soojustatud lamekatus
Samas on põhjuseid, mille likvideerimine nõuab juba suuremaid ettevõtmisi: pinnasest või vundamendist seina imenduv vesi, läbi katuse seinale valguv vesi (sh. lumesulavesi), madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi jne. Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinast eemale vaid seina poole, vt. Joonis 2.32, Joonis 2.33 (vasakul). Joonis 2.32 Etteulatuv sokkel on hoone kestvuse seisukohalt riskantne lahendus. Soklit
annaabi.ee 
