Narkootikumide puhul on ainult üks nõuanne - ära proovi ühtegi narkootikumi. · Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist. · Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad...
Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, valdkondade spetsialistid panid tähele, et võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite ühiskonnas on toimumas ohtlik muutus, kuid siduda halvatus ning inimene võib hukkuda. Selleks et seda teiste valdkondadega ei osanud siis veel keegi. narkootikume endale juurde muretseda on vaja raha Nii näiteks politsei täheldas noorte kuritegevuse ja selleks, et raha saada peab niigi räsitud kasvu, kiirabi ohtlike allergiliste reaktsioonide ja narkomaan selle varastama. Sellega tõuseb ka narkootikumide süstimisega seotud nakkuste, eriti kuritegevus nin...
MEELEMÜRGID Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand. Juhendaja: Liis Maarand. SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Suitsetamine 3.Kanep 4.Mõnuained 5.Narko 6.Alkohol 7.Kokkuvõte SISSEJUHATUS Ma tegin uurimustöö meelemürkide kohta. Ma valisin selle teema sellepärast kuna ma tahtsin rohkem teada selle kohta. SUITSETAMINE Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja.Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetatakse tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. 2000. aastal olid 1,22 miljardit inimest suitsetajad. 2010. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks 2025 suitsetab 1,5 kuni 1,9 miljardit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra ne...
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1.depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2.stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3.hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihase...
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud se...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond NARKOMAANIA Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.NARKOLOOGIA...........................................................................................................5 2.NARKOOTIKUMID......................................................................................................5 3.NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID.............................................................................5 4.NARKOOTILISE AINE TOIME...................................................................................8 5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID......................................................
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
annaabi.ee 
