Lihtkodanikel endil puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma riigikord oli põhijoones aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. Rooma vabariigi aristokraatlik iseloom ei muutunud aja jooksul kuigi oluliselt. Rooma poliitika oma vaenlaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel jaota ja valitse. See tähendas et rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ning vastuolusid. Samas jäid vallutatud riikide kultuur samaks. Itaalias võeti võidetult ära osa maast 1/3. Mitmele poole rajati rooma asulaid- kolooniad. Rooma kolooniad olid rooma riigi sõjalised tugipunktid allaheidetud aladel. Osa võidetud linnu said munitsiipiumi staatuses- neil säilis omavalitsus ja
Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnaks, hiljem vojevoodkonnaks Algus · Vana- Liivimaa lõplik kokkuvarisemine · 1561. a saab Poola endale Liivi- ja Kuramaa - Rüütelkonna aadlikud jäid mitmetest oma privileegidest ilma · Mõisnikud nõudsid õigusi -oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad - Nende vahel jagati ära sakslaste käest võetud mõisad - Kindlustesse asetati poola väed Katoliku usk · Katoliku usu pealesurumine - Tekitas rahvas meelepaha,ärevust · Luteriusu kirikud anti mõnel pool katoliiklastele · Lihtrahvast meelitati usku vahetama rahaga · Talupojad vahetasid usku,lootes et saavad parema elu peale Tähtsamad sündmused · 1582 Jam Zapolski vaherahu
ohtliku ettevõtmise aluseks just isiklikku sõjaväge, sest omadest sõduritest pole paremaid, usaldusväärsemaid ja arukamaid. Machiavelli jõuab järeldusele, et valitseja elu kallale võib tegelikult kippuda igaüks, kes ei hooli omaenese elust, kuid seda tuleb ette harva. Valitsejal tuleb vaid hoiduda tegemast ülekohut neile, kes teda teenides ümbritsevad. Võimu turvaliseks hoidmiseks on valitsejad käitunud erinevalt: mõni võtnud alamatelt relvad; mõni teine on hoidnud allaheidetud maid jaotatutena, mõni on hoidnud ülal vaenu enda vastu, mõni teine jällegi on pöördunud võitma enda poole neid, kes tundusid kahtlasena valitsemise alguses, mõni on püstitanud kindlusi, mõni on neid purustanud ja maatasa teinud. Machiavelli arvates on nii, et kui valitseja allutab mõne vastse valduse, mis lisandub otsekui kehaliikmena tema põlisvaldusele, siis on tarvis see valdus
suhtumine mõjutas kõiki elualasid. Lisaks oli roomlaste elulaad suures osas militaristlik. Nad olid ,,sündinud sõdurid", sõjavägi oli nende riigi võimsuse aluseks, sõjaväelaste kätte oli kogunenud võim ja isegi linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. Roomlaste suhtumist kirjeldab väga hästi Vergiliuse lause, mille ta pani roomlaste legendaarse esiisa Anchise suhu: "Las teised rahvad vormivad marmorist elavaid nägusid, Rooma on kutsutud ja seatud valitsema allaheidetud ja vallutatud linnade üle." Sissejuhatuse kokkuvõtteks võib öelda, et roomlaste kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi iseloomustab eelkõige praktiline laad ehitusmeistrid püstitasid hooneid otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne. jne.jne. Arhitektuur Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige
Puutumata jäeti aga piirkonna usk , elukorraldus, keel , kombed. Sekkuti ainult ülestõusude ja vastuhakkude puhul . Toetuti enamasti suurnikele ja soositi aristokraatliku korda . Itaalias võeti aga võidetult ära üks kolmandik maast , mis jäeti Rooma maatagavara ehk ühiskondlik maa , kust jaotati vaesematele maad , rikkad võisid seda rentida karjamaadeks ja ülesharimiseks . Strateegiliselt tähtsatesse kohtadesse rajasid nad kolooniad , mis olid sõjalised tugipunktid allaheidetud aladele . Osa vallutatud linnu sai munitsiipiumi staatuse- omavalitsus säilis , kuid kodanikud said Rooma kodanike õigused ja linn sai Rooma riigi osaks . Enamik Itaalia linnu jäid aga Rooma liitlasteks , kes pidid loovutama oma sõjaväe aga makse ja muid kohustusi neile peale ei pandud . Itaalia võitlusvõimelised mehed olid kõik Rooma riigi käsutuses ja pidid võitlema ka väljaspool Itaaliat . Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas aga pikka aega vähemuses . Riigile
järele olemiseks järgida ta meelelaadi ning sel juhul on head teod sulle kahjulikud". Machiavelli jõuab järeldusele, et valitseja elu kallale võib tegelikult kippuda igaüks, kes ei hooli omaenese elust, kuid seda tuleb ette harva. Valitsejal tuleb vaid hoiduda tõsist ülekohut tegemast neile, keda ta kasutab või kes teda teenides teda ümbritsevad. Võimu turvaliseks hoidmiseks on valitsejad käitunud erinevalt: mõni võtnud alamatelt relvad; mõni teine on hoidnud allaheidetud maid jaotatutena, mõni on hoidnud ülal vaenu enda vastu, mõni teine jällegi on pöördunud võitma enda poole neid, kes tundusid kahtlasena valitsemise alguses, mõni on püstitanud kindlusi, mõni on neid purustanud ja maatasa teinud. Machiavelli arvates on nii, et kui valitseja allutab mõne vastse valduse, mis lisandub otsekui kehaliikmena tema põlisvaldusele, siis on tarvis see valdus relvitustada - relvad tuleb võtta kõigilt peale nende,
III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi) Vallutatud alade valitsemine: Valitses Divide et impera! põhimõte jaga/jaota ja valitse, see tähendab, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja tiikidele erinevad sõltuvusetingimused, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende omavahelisi pingeid ja vastuolusid. Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud riikide elukorralduse, nende usu, keele ja kombed ning sageli ka valitsusviisi. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkuti valitsemisse. Erinevate piirkondade nimetused: * Itaalias: ager publicus ehk Rooma riigi maa
Ta kergitas nende häda kus võis, elas aga ise isandatega heas sõpruses. Tema 129 sõna maksis talupoegade ees palju, aga ta ei olnud oma mõju iialgi kurjasti pruukinud, ei ninameheks püüdnud saada ega suuri asju juhtima hakata. Isamaa kõrgemad saatused jättis ta jumala ja valitsejate hooleks. Hea õnn ja usin töö olid Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist uhkust ei armastanud ta teha, vaid kandis talupoja rtiet, nagu seadus seda allaheidetud rahvalt nõudis. Aga tal oli ilus väike maja sepapaja ligidal ja maja sees oli tal palju ilusaid ja haruldasi asju, nende -hulgas ka üks õppinud kokk ja majapidaja, kelle, ta ise kaugelt maalt kaasa oli võtnud. Peaaegu igal aastal käis sepp korra võõral maal, osalt ordu, osalt omaenese tarviduste pärast. Sealt tõi ta siis muu kraami seas ikka ka mõne vaaditäie head marjaviina kaasa. Saksa keel oli tal selge kui vesi ja
annaabi.ee 
