Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil.Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust.Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. .Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Sõltuvus Sõltuvuse tekkimiseks piisab ka väga vähesest suitsetamisest. Nimelt on pooltel suitsetavatest
(EKI tutvustas...) Samas on täheldatud, et eestlaste alkoholitarbimine on nii tarbimiskoguste kui ka alkoholieelistuste osas on muutunud riigiti homogeensemaks. (ibid.) Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbib 4/5 Eesti täiskasvanutest alkoholi. Tarbimist mõjutavad nii majanduslikud kui ka teised tegurid nagu kultuuriline taust, elutingimused ja ka riiklik ennetustegevus. Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringud näitavad, et elanike hinnangud oma alkoholitarbimisele ei ole aastate jooksul kuigi palju muutunud. Alkoholi tarbijate osakaal on suurem noorema elanikkonna seas. Samuti esineb Eestis lisaks legaalsele alkoholi tarbimisele salaalkoholi tarbimist, seda eelkõige kõrgemalt madalama sissetulekuga inimeste hulgas. (Riiklik alkoholipoliitika 2009:1-4) Suure murekohana on sellest tingituna välja toodud ka noorte, eelkõige alla 16-aastaste suur alkoholitarbimine. Alkoholitarbimine on noorte vanuseruhmas
saada, kui levinud on noorte hulgas alkoholitarbimine. Töö uurimuslikus pooles leiti toetust väitele, et alkoholitarbimine on noorte seas probleemiks, vaid 3 õpilast 32-st küsitletust ei olnud alkoholi tarbinud. Samas ei näe noored alkoholi pideva tarbimise tagajärgi, sest 29 vastanut leidsid, et see ei tekita alkoholismi. Arvan, et teema on väga tõsine ja tahan järgmisel aastal sama teemaga edasi minna, et uurida, milliseid alternatiive noored ise alkoholitarbimisele pakuksid ja milliseid õpetussõnu oma eakaaslastele jagaksid. 18 Kasutatud kirjandus 1. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat, Tallinn 2005 2.Eesti Sotsiaalpoliitika kohanemisvõime ühiskondlike muutustega. (A. Kirsi eksamitöö aines võrdlev halduspoliitika), Kuressaare 2004 3. Jagodinski, V. Õpilasele nikotiini ja alkoholi kahjulikkusest, Tallinn 1987 4. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10
Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust, väitsid Michael Hull ja ta kolleegid Suurbritannia Bristoli ülikoolist. Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. "Ideaalne oleks, kui mõlemad partnerid loobuksid suitsetamisest. Vähemalt aktiivselt suitsetavad naised peaksid selle lõpetama ja vältima suitsu ka töö juures, kusjuures nende partnerid peaksid lõpetama kodus
vanavanemate õigused kohustused laste ja lapselaste suhtes). Lapse majanduslik ja tööalane kaitse hõlmab endas erinevaid toetusi, mida makstakse perekonnale seoses lapse kasvatamisega, aga samuti lapse töötamisega seotud erinevaid aspekte. Lapse karistusõiguslik kaitse hõlmab endas karistusõiguse aspekte, mille kohaselt tagatakse lapsele karistusõiguslik kaitse (nt alaealistele narkootikumide pakkumine, alaealiste kaasamine alkoholitarbimisele, alaealiste suhtes toimepandud seksuaalkuriteod) Vanurite hoolekanne Eestis kehivad õigusaktid ei täpsusta, keda tuleb vanuri alla mõista. Eestis on heaks kiidetud vanuripoliitika põhialused, kuid ka nimetatud poliitikaalused ei kujunda endas vanuri mõistet. Kui võtta aluseks Eesti senised õigusaktid, saab vanuriks lugeda inimest, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka. Vanurite toimetuleku kaasaaitamiseks peab kohalik omavalitsus tagama järgmised võimalused:
annaabi.ee 
