põhjustada fetaalset alkoholisündroomi, mille all kannatab hinnanguliselt üle 60 000 inimese. Alkoholi tarbimisega seonduvate riskide teadvustamine ja elanikkonna teadlikkuse tõstmine on oluline, et vähendada inimeste riskikäitumist ning seeläbi parandada inimeste tervist ja heaolu ning vähendada alkoholi liigtarbimisest põhjustatud surmade arvu. Uurimisprobleemiks on välja selgitada alkoholi tarbimise arengsuunad Euroopas ning hinnata alkoholipoliitikat ja olukorda Euroopa riikides. Alkoholi tarbimine Euroopas 4 2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD Alkoholi tarbimise kohta tehakse nii maailmas kui Euroopas väga palju erinevaid uuringuid. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Vaimsete Haiguste Ekspertide Komitee leidis 1949. aastal, et alkoholi tarbimisega seotud probleemidega tuleb tegeleda süvendatult ning 1950
. Käsud ja keelud tekitavad pigem ühiskonnas trotsi ja annavad vastupidise efekti. Tõenäoliselt ei lange alkoholi tarbimine oluliselt vähemalt seni, kuni piirikaubandus toimib ja seda põhjusel, et kui inimene läheb Lätti alkoholi järele, siis tasuvuse mõttes tuleks osta võimalikult suur kogus alkoholi ja kui see alkohol juba kodus olemas on, siis suure tõenäosusega tarbitakse seda ka rohkem. Teema lõpetuseks, ei saa aga jätta mainimata fakti, et Eesti alkoholipoliitikat pälvis 2018. aasta lõpus Edinburgis toimunud Euroopa alkoholipoliitika konverentsil (EARAH) auhinna erakordse pühendumise eest alkoholipoliitikasse. Kasutatud kirjandus https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika/aktsiisid https://majandus24.postimees.ee/4501112/poliitikute-sojas-alkoholiga-terendab-valus- kaotus?_ga=2.152461049.1956959596.1544681103-1878708587.1539840980 http://rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/ratas-aktsiiside-langetamist-
alkoholitarbimisega kaasnevat riski ei korva ükski positiivne tegur, märgib Mari Järvelaid. Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika osa, eesmärgiga toetada väikepõllumeest ja soodustada veini odavat hinda. Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele
Selle on võtnud üles mitmesugused huvigrupid ja seadusandlikud kogud meie riigi sünnist saadik. Alkoholi seostatakse "vanade heade aegadega". Erinevalt teistest mõnuainetest on see legaalne, seda reklaamitakse ja müüakse jaemüügiturul. Õigupoolest mängib alkohol tähtsat rolli paljude linnade ja riikide majanduses. Alkoholi kasutatakse religioossetel tseremooniatel, laulatustel ja peiedel ning antakse sageli kingituseks paljude erinevate sündmuste tähistamiseks. Alkoholipoliitikat kontrollib valitsus. Erinevates osariikides on erinevad seadused ja eeskirjad vanuse alampiiri suhtes, millest alates tohib alkoholi seaduslikult osta ja tarvitada. Mõned osariigid ja valitsused müüvad alkoholi riiklikes poodides. Alkoholile on kehtestatud oluline maks ning valitsuse roll, huvi ja kontroll alkoholi asjus on osaliselt tingitud sellest maksust. Puudub ühtne rahvuslik suhtumine mõõdukasse või seltskondlikku joomisse, mis oleks vastuvõetav igaühele
Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina-Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? Kas me seadustame prostitutsiooni nagu Saksamaal või karistame teenuse ostjat kriminaalkorras nagu Rootsis? Kas me jätkame liberaalset alkoholipoliitikat, mis lubab müüa viina 24 tundi ööpäevas igas kioskis, või valime Soome ja Rootsi tee, kus linnas on vaid üks viinapood ja sealt millegi ostmiseks tuleb tund aega järjekorras seista? Või keelame viinamüügi hoopis nagu Saudi Araabias. Valitsused ja seadusandjad lähenevad ka sarnaste kultuuritraditsioonidega riikides teatud küsimustele väga erinevalt. Laiemalt tõlgendades on küsimus ühiskonna tootlike ressursside
Äkki tuleks arvestada ka seda, milline on põliskultuuri suhe alkoholiga ja kuidas ning millised on selle kultuuri joomistavad. Isegi kui põliselanikud on kokku puutunud alkoholiga, on nad seda teistmoodi tarvitanud kindlasti kui eurooplased. Tuleb arvestada kliimaga ning tavade-kommetega. Näiteks kasutatakse alkoholi ohverdamisel vm rituaalide puhul. 19.saj lõpus Brüsselis kogunesid Euroopa suurvõimude esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli arutada alkoholipoliitikat Euroopa asumaades. Kuna Euroopast viidi piiritusjooke põliselanikele, sattusid põliselanikud sõltuvusse. Koloniaalrežiimile on see kahjulik, kui põliselanikud ehk töötajaskond on purjus pidevalt. Tippkohtumisel jõuti järeldusele, et alkohol on mitteeuroopa kultuuridele võõras ega tohiks olla neile kättesaadav. 19
annaabi.ee 
