päeval) vallutas ta kogu tatarlaste kindluse ja sellele viimasele päevale pühendab ta selle kiriku. Ehitusmaterjalisk on tellis, tampuuridel erinev kõrgus. 5. Kes olid kuulsamad ikoonimaalijad Venemaal? Theophanes Kreeklasne ( Blagovestsenski ikonostaas ja seinad ), targad, sügavamõttelised. Kuulsaim töö Pantokrator. Andrei Rubljov (,,Kolmainsus"), muutis kaanoneid, värvid õrnad ja mahedad, ümaramad ja pehmemad. ,,Kolmainsus" kolm inglit. Keskmine kujutab Kristust alistunult, vasakpoolne ülestõtetud käega annab õnnistuse kaaslastele, parempoolne on teiste päri. 6. Kirjelda ikooni! Ikoon on usulise sisuga pilt. Ikoon on puhastav pilt. Ikoon ei ole lihtsalt pilt, vaid see pühak ise, keda kujutatakse pildil. Ikoonidel kujutatakse kristliku maailma tegelasi- Piiblitegelasi. Jeesus Kristus, Jumalaema e Neitsi Maarja. Evangelistid ( rõõmusõnumi kuulutajad, evangeeliumi kirjutaja ). Apostlid ( sõnumitoojad, saadikud, rännumehed).
Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades. Igas sõnas peitub võim. Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab, siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti. Sõnaga võib teha pai, päästa elusid ning neid ka hukutada. Sõnale annab jõu mõte ja usk sellesse mõttesse. Üht ja sama väljendit võib öelda erineva intonatsiooni ja kehakeelega.
eelneb üksildasele ja rahulikule surmale. Tõeliselt suured tunded kahes erinevas romaanis jõuavad ka erinevate lahenduste ja tulemusteni. Suur armastus inimeste südames võib olla tõepoolest imeliseks jõuks, mis tõukab astuma homsesse päeva, paneb seal eriliselt sädelema süngest taevast langevad vihmapiisad ning kaunilt helisema raksuva kõuekärina. Samas võib aga nii sügav tunne olla ka lõplikult hävitavaks emotsiooniks, mis aitab inimesel astuda alistunult nukra ja ennastsalgava surmani. Ei mingeid kauneid illusioone ega suure armastuse vormitud imesid. Viis aastat oma elus olen tundnud ema - isa armastuse kõrvalt veel üht tugevat ja määravat tunnet. Olles veel väga noor, võtsin enda kõrvale usalduslikult sammuma ühe imelise ja erilise inimese, samasuguse puhta hinge, nagu olin tol korral ka ise. Tunne, mis mu südamesse kasvas, ei olnud enam mänglev lapselikkus ega tühine pettekujutelm. Vajadusest tunda, näha ja
vallutanud mingisugused võõrad jõud, muidugi siis tugevamad ja järelikult ka elavaile kardetavad jõud. Sellepärast laip on muutunud elavaile hirmutavaks ja hädaohtlikuks, kellest on hoitud eemale. Ei usuta hinge igavest surematust või igavest elu, vaid niikaua , kuni säilib midagi konkreetset tema kehast, näit. luud, või kasvõi mingi mälestuski temast. Usutakse, et kuni püsib keha või selle üksikosad ja elundid, seni püsib ka nende hingejõud, kuigi alistunult kehasse tunginud võõrjõududele. Seepärast on laibal suur tähtsus nõidumisvahendina: elavad püüavad rakendada seal kätkevaid jõude oma huvides. Näit. kui surnuluuga hõõruda kätel kasvavat käsna, soolatüügast kaob see ära. Laiba jõud kandub üle ka temaga kokkupuutunud esemeisse ja mulda. Näiteks matusepaigast leitud kirstu naeltest tehtud västraga saab palju kala. Kui aga keegi jääb matmata, siis hakkavad tema luud oigama. Sellised
kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku
Maurus õpetab teda valetama. Pange tähele: härra Maurus õpetab. Kuid härra Maurus ei õpeta kedagi, temal on selleks koolmeistrid, kes õpetavad. Härra Maurus ainult juhatab, mitte ei õpeta, nii et see inemine ise valetab meile. Härra Maurus laseb õpetada ja maksab selle eest, aga see pikk ei maksa midagi, ütleb, temal ei ole..." ,,Härra Maurus, ma võin ju ära minna, kui te arvate, et..." lausus Indrek alistunult. ,,Mitte vahele rääkida, kui härra Maurus seletab, sest kuidas saab tema vanainemine seletada, kui noored vahele räägivad!..." hüüdis direktor ja oma kolme õigusemõistja poole pöördudes ütles ta: ,,Kas kuulete, tema võib ära minna. Tema võib, ütleb ta, kas kuulete? Ütleb esteks, et härra Maurus valetab, ja siis: tema võib minna. Võib! Aga kuis siis niisuke pikk aru juure saab, kui ta ära läheb? Kes hakkab siin tema eest õppima? Kas härra Maurus? Ei, härra Maurus ei
)» Mileedi oli sel hetkel nii kaunis, usuline ekstaas, milles ta näis viibivat, andis ta näole niisuguse ilme, ef pimestatud Felton uskus nägevat inglit, nagu ta seda äsja oli arvanud kuulvat. «Jah,» vastas ta, «te segate, te eksitate inimesi, kes siin lossis elavad.» Vaene meeletu ei märganud enam ise oma kõne katkendlikkust. Mileedi aga sukeldus oma ilvesepilguga tema südamepõhja. «Ma vaikin,» ütles mileedi silmi langetades nii mahedalt, kui oskas, ja pealtnäha täiesti alistunult. «Ei, ei, proua,» ütles Felton. «Ärge laulge ainult nii kõvasti, eriti öösel.» Nende sõnade juures tundis Felton, et ta ei saa vangi suhtes kauem olla endiselt karm, ning ta sööstis toast välja. «Te tegite hästi, leitnant,» ütles sõdur. «Niisugused laulud vapustavad hingepõhjani. Siiski võib nendega lõpuks harjuda, sest ta hääl on nii ilus!» XXIV KOLMAS VANGISTUSPÄEV. Felton oli tulnud. Jäi astuda veel üks samm: oli vaja teda kinni pidada, õigemini,
annaabi.ee 
