JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik
provintsi üle. Ülejäänud kaks territooriumi, sealhulgas Sarajevo, hakkaksid alluma kolmepoolsele administratsioonile. ÜRO sõdurid peaksid hoolitsema üldise 9 demilitariseerimise eest ja demokraatlike struktuuride loomine peaks käima ÜRO kontrolli all. Plaanile annab 25. märtsil New Yorgis oma allkirja ka Bosnia president Alija Izetbegovic, kuid Bosnia serblased keelduvad kavaga nõustumast. Selleks ajaks on serblased oma valdusse saanud umbes 70% Bosnia territooriumist, nende hulgas ka alasid, mis on plaani kohaselt ainult moslemite hallata. Näiteks Srebrenica ja muude alade vabatahtlik käest andmine tundub ebatõenäoline. Märtsis ja aprillis alustavad Kesk-Bosnias omavahelist võitlust ka senised liitlased moslemid ja horvaadid 30 protsendi Bosnia territooriumi pärast, mida pole vallutanud Bosnia serblased. 2
Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal: Vaieldi kahe variandi vahel a) Kuulutada välja Eesti Vabariik b) Taastada Eesti Vabariik „Ajaloo lõpp“ F.Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia) -franjo Tudjman (Horvaatia) esimene president Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991 Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta Hukkunuid alla 100 Horvaatia Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991 Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast Bosnia-Hertsegoviina 3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks Algas 1992-1995 kestnud Bosnia sõda
AJALOO LÕPP? 8.05.2018 Francis Fukuyama Tsivilisatsioonide kokkupõrge? JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE Josip Broz Tito ● pärast tema surma algas riigi lagunemine Endise Jugoslaavia keeled ● põhierinevus oli usk ja igal osal olid oma keeled, kuid väljaspool kasutasid kõik ühist keelt. Slobodan Miloševic (Serbia juht) Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil
Kambordzan osakonnajuhatajast karjerist, kes oli sündinud vastu Fazila tahtmist, talle pealesunnitud suhtest parteitegelase Buribajeviga, kes oli ta pärast hüljanud (Latofa oli tema armastatu, sõjakangelase ja sõjas hukkunud Dzabbari tütar), pidi abielluma Otakuzi tütre Alijaga. Ent ta hävitas ise oma väljavaated, põhjustades inimese surmaga lõppenud avarii, mille eest oli ette nähtud vanglakaristus. Otakuz tahtis temast lahti öelda, ning käitus Alija suhtes karmilt, seda enam, et Alija oli jäänud juba lapseootele. Alijaga juhtunu oli järjekordne laste abiellumisega seotud hoop Otakuzi laste eneseuhkusele. Hamid Gulõm Sündis 1919 Taskendis õpetaja perekonnas. Õppis töölisfakulteedis. Taskendi Polütehnilises instituudis ning kõrgematel kirjanduskursustel Moskvas. Kõrgkoolis õppides töötas ajalehtede ja ajakirjade toimetustes
annaabi.ee 
