Rasvhapped Pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped Jagunevad küllastunud ja küllastumata ühenditeks Tulenevad triglütseriididest ja fosfolipiididest Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud tööstuslikult triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest.
primitiivsetel eellastel. Peroksüsoomides kasutatakse molekulaarset hapnikku. Peroksüsoomid on põhilised organellid, kus toimub teatud tüüpi rasvahapete oksüdeerimine. Rasvhapped, mille süsiniku ahelas on üle 20 CH2 grupi, lagundatakse ainult peroksüsoomides. Lühema alifaatse ahelaga rasvhapped lagundatakse mitokondrites kui ka peroksüsoomides. Rasvhapete lagundamise rada peroksüsoomides sarnaneb sellega, mis esineb mitokondrites. Peroksüsoomid Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni.
Saponifikatsioon ehk seebistamine Vahad Looduslikud rasvad - segud erinevatest triatsüülglütseriididest Rasvhappe ja pika alifaatse alkoholi estrid, happel n=14-36, alkoholil n=26-34 Rasvhapped % Olek toatemp. Küllastunud Küllastumata Mesilasvaha- müristüülpalmitaat oluline komponent C4-12 C14 C16 C18 C16 + C18
Küllastunud Küllastumata C412 C14 C16 C18 C16 + C18 Lehma rasv Tahke <2 <2 29 21 46 Või Tahke 11 10 26 11 40 Oliiviõli Vedel <2 <2 13 3 80 Vahad Rasvhappe ja pika alifaatse alkoholi estrid, happel n=1436, alkoholil n=2634 Mesilasvaha müristüülpalmitaat on oluliseks komponendiks CH3(CH2)14COCH2(CH2)28CH3 O Palmitiinhape Müristüülalkohol FUNKTSIOONID Energiavaru Kaitsefunktsioon, veekindel lindude sulestik vee aurustumise vältimine taimelehtedes NB
NO 2 OH + HNO3 O2 N OH + H2 O 8. See on türosiin. Kuna fenoolid nitreeruvad kergesti, siis türosiini fenoolne rühm nitreerub läm- mastikhappe toimel ning värvib materjali kollaseks. 20 9. A. Kloori nukleofiilne asendamine aromaatses tuumas läheb väga raskesti, küll aga kergelt alifaatse süsiniku juures. Cl CH2 Cl + NaOH HO CH2 Cl + NaCl B. Benseenituum oksüdeerub väga raskesti, küll aga alifaatsed külgahelad (alküülrühmad). CH3 COOH [O] CH3 COOH C
Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest triglütseriidid ja vahad. lahustuvad orgaanilistes solventides. Mida rohkem on lipiidis küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad rasvhappe ja pika alifaatse alkoholi estrid. (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad. Inimene vaha seedida ei suuda ning vabal kujul vaha inimkehas ei esine. Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid Liitlipiidid on multikomponentsed lipiidid, eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Inimkehas on
ebasoovitavate emotsionaalsete pursete oht - III - teotahtelisuse vähenemine on tagasihoidlik, kuid emotsionaalsus endiselt kahanenud; patsient on mõneti ükskõikne & vaba spontaansusest, luulumõtted kaotavad hirmuäratavuse ning taanduvad & "hääled" jäävad vait, tekib arusaam enda haiguse olemusest, patsient orienteerub olukorras & tuleb paremini endaga toime Esimese põlvkonna psühhoosiravimite keemilised rühmad Tüüpiliste neuroleptikumide liigitus · Fenotiasiini derivaadid: alifaatse, piperidiin- või piperasiintsükliga kõrval-ahelaga (kloorpromasiin, tioridasiin, flufenasiin) · Tioksanteeni derivaadid (flupentiksool) · Butürofenooni derivaadid (haloperidool) Piperasiinid võrreldes alifaatsete fenotiasiinidega tugevamad D2- & nõrgemad -adrenoblokaatorid, piperidiinid vahepealsed; tioksanteenid meenutavad alifaatseid fenotiasiine, butürofenoonid piperasiine · Reserpiin - ussijuure ehk Rauwolfia serpentina alkaloid - iidne india ravim vaimuhaiguste tarbeks
d. Proteoglükaanid IV. Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Lipiidid 1.) Lipiidid suur heterogeenne ühendite rühm, mida iseloomustab estersidemete esinemine molekulides, sest nad on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Nende biomolekulide ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Omega-3 rasvhapped - pika alifaatse ahelaga, 4...24 C-aatomit sisaldavad karboksüülhapped (rasvhapped), milles on viimane kaksikside tagantpoolt nummerdamist alustades 3. süsiniku aatomi juures (seega on nad küllastumata rasvhapped!). Näiteks: Õlid glütserooli ja kolme rasvhappe estrid (rasvad), kus esineb vähemalt üks C-C kaksikside ning mis on seetõttu toatemperatuuril vedelas olekus. Seebid rasvhapete soolad, mis on tekkinud rasvade aluselisel hüdrolüüsil (nt. Na- palmitaat).
Joon. 23 Avatud konjugeerunud süsteemid CH 2 =CH-CH=CH 2 Teatud alifaatsed süsivesikud, nende derivaadid ja osa hetero- tsüklilistest ühenditest on vaadeldavad kui avatud konjugeerunud H H 8888 süsteemid. Alifaatse konjugatsioonisüsteemi lihtsaim esindaja on H 1,3-butadieen: CH2=CH-CH=CH2 (joon. 23). Kõik ahela C-aato- H H mid on sp2-hübriidolekus, mis võimaldab σ-sidemete ümberkor- H raldumise tasapinnaliseks σ-skeletiks. Süsinikuaatomite hübridi- 1,3-Butadieen seerumata jäänud pz-orbitaalid paiknevad σ-skeletiga risti ehk (avatud konjugeerunud
annaabi.ee 
