Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad.
väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Perioodikaväljaannete nimed Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja
Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli
SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND müütilised olendid, Vanemuine, Vanapagan, Venus, hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid
Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Kollaste Turbanite ülestõus, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Jäälahing, Vabadussõda, Laste ristisõda,
· Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm) · Tiitlit näitav fraas, mida kasutatakse erilise austuse väljendamiseks (Tema Pühadus
Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski.
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht
Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu vestluskaaslane oli inimene, kel oli palju rääkida ja kes oli mõndagi saavutanud. Ühendav sidesõna jätkab pealauset > koma: Nii näeb õpetaja, et teooriast on abi, ja otsib sealt edaspidigi tuge. Sidendiga seotud erijuhtumid. Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku > koma ei panda. Niipea kui, seni kui, juhul kui, selleks et, siis kui, enne kui kirjutatakse eelneva kõrvallause algul komaga või komata: Juhul(,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus. Selleks(,) et müüa, tuleb pakkuda. Enne(,) kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valmislubadused. Ükskõik mis, ükskõik kus tähenduses 'mis tahes', 'kuhu tahes' kuuluvad kokku ning koma ei panda: See on ikka nii, ükskõik mida sa arvad. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, siis eraldatakse ta siduvast sõnast komaga: Mul on ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et
Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega. Kirjutada väikeste algustähtedega: külm sõda, laulev revolutsioon. Õige on kirjutada Türgi diivan. Sõnad toora ja talmud on väikese tähega.
Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Soovime head uut aastat! Suure algustähe läbiv kasutamine (Soovime Head Uut Aastat!) on väär. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega. Kirjutada väikeste algustähtedega: külm sõda, laulev revolutsioon. Õige on kirjutada Türgi diivan. Sõnad toora ja talmud on väikese tähega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
