Seepärast hoiduti valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekris!" Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi kodarapuu. Lääne-Eestist on eelmise sajandi algupoolelt teateid, et jugapuu okstest oli üldiseks kombeks punuda pärgi. Saaremaal lasknud mõisnikud suuremate pidude puhuks sellel otstarbel tuua metsast koormate kaupa jugapuuoksi. Lihtrahval oli traditsiooniks ehtida jugapuupärgadega kalmukünkaid. Selline rüüstamine mõjus jugapuudele nii, et paljudest paikadest kadusid nad jäädavalt. Seega on jugapuu Eestis looduskaitse all. Jugapuu Referaat
Liikumispiirangud kestsid kuni 19. saj. teise pooleni. Murrete segunemise suunas mõjutasid aga suured sõjad ja näljahädad, mille tagajärjel hävis suur osa rahvastikust (Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda). Suur omaette probleem on murrete ja rahvakultuuri (nii vaimse kui materialase) piirkondade omavaheline seos. Rahakultuuri poolest jaguneb Eesti kolmeks: Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eestiks, mille erinevused pärinevad eeskätt I aastatuhande algupoolelt, seega ajast, mil hakkasid kujunema ka laiemad murdeerinevused. Murrete tasandumine ja hääbumine Trditsiooniliselt kohamurded olid pikka aega ainsad allkeeled, mida inimene valdas. Aja jooksul tulid nende kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territootiumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt tasanduma (nivelleeruma).
KÄSU HANSU KAEBELAUL XVIII SAJAND Vaimuliku kirjandusega kõrvuti hakati XVII sajandi keskel üha rohkem kirjutama ka eestikeelset ilmalikku luulet. Sellest ajast on säilinud üle kahekümne pulma-, matuse- ja pühenduslaulu. Need autorid olid peamiselt sakslastest vaimulikud või selleks kutseks valmistuvad üliõpilased, kes pidid oma ameti tõttu tundma maakeelt. Eesti keele kasutamine luules oli vaid seltskondlik mood. XVIII sajandi algupoolelt on teada esimene eestlase kirjutatud pikem lõunaeestikeelne laul ,,Oh, ma vaene Tarto liin!". Selle autor oli Puhja kihelkonna köster Käsu Hans, kes sai oma laulu aine Põhjasõjast. Põhjasõja üks traagilisemaid sündmusi oli 1708. aastal Tartu linna purustamine, mille panid toime Vene väed, ning sellele järgnenud linnakodanike küüditamine Venemaale vangipõlve. Laulus laseb Käsu Hans Tartu linnal jutustada oma raskest saatusest. Esimeses osas
Linnade puhul tähendab see nn loomulike piirkondade jaotumist erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Linnad arenevad kui etnilised sisserändajad tungivad teatud linnaossa. *Kõigepealt toimub invasioon, siis algne konsolideerumine, täielik konsolideerumine ja lõpuks linnaosa täitumine. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kõige tuntum Chicago koolkonna uurimistulemus on kontsentriline ringmudel, mis pärineb 20.saj algupoolelt. Mudeli aluseks olid järgnevad eeltingimused: ühtlane maapind, ühtlane pääs linna keskusesse, üks keskus, vaba konkureerimine elamuturul, korralik transport, heterogeenne rahvastik, rahvastiku kasv ja linna füüsiline arenemine keskusest perifeeria suunas. Mudelis on 5 vööndit, kus elasid erineva sotsiaalse, etnilise, kultuurilise ja majandusliku taustaga inimesed: * I Keskus; * II Üleminekuvöönd; * III Tööliste kodude
hugbaarid, Saksamaal špiilmanid. Prantsuse kangelaslaulud – 100 kangelaslaulu 11.-14. sajandist. 1000-20 000 värssi. Temaatika: 1. kodumaa kaitsmine välisvaenlaste eest, nt. maurid, normannid, saksid, 2. kuninga ustav teenimine, 3. feodaalide omavahelised võimuvõitlused Kaks esimest teemat seostuvad Karl Suurega (768-814) „Rolandi laul“ – kõige tuntum. Laulu stiil on karm, lakooniline. Ülev tõsidus, puudub armastusteema. 11. sajandi algupoolelt, toetub ajaloolisele sündmusele, kus Karl Suur osales Hispaania mauride sisetülides. Kutsuti Karl appi. Piiras oma sõjaväega Zaragosat, ei õnnestunud vallutada. Karl Suure järelväele tormasid kallale baski talupojad, kättemaksuks kasutasid oma looduslikke tingimusi, andsid hävitava löögi. Siis põgenesid mägedesse. Karl Suur ei saanud kätte maksta. Kristlaste omavaheline mõõduvõtmine. Roland oli Karl Suure lemmikrüütel.
annaabi.ee 
