Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb muutumatuks. Liikumatut sirget nim. pöörlemisteljeks. Vektoriaalset suurust nim. punkti keskmiseks kiiruseks ajavahemikus t. Ühtlaselt muutuv pöörleminekeha selline pöörlemine, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne( = constant.) Ühtlane pöörleminekeha selline pöörlemine,mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne(W=constant.) vkiirus(m/sek) taeg akiirendus
Erinevate liikumiste kirjeldamiseks piisab viiest põhimudelist: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Liikumine on väga suhteline, sest maailmas ei leidu ühtegi täielikult paigal seisvat keha, mille abil võrrelda teiste kehade liikumist. Seepärast on vajalik uurimise aluseks võetav taustkeha ise välja valida. Liikumise põhimudelid Kulgemine-liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks · keha kõik punktid liiguvad sarnaselt (sama kiirusega ja ühesuguseid jooni mööda) · keha orientatsioon jääb ruumis samaks · kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes. Pöörlemine- liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise
Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine tähendab kogu keha liikumist. Pöörlemine- telef. Pöörleva keha punkti kiirus on risti trajektoori raadiusega, võrdeline punkti kaugustega pöörlemisteljel. Nurkkiirus- pöördenurga vektori kui funkt I tuletis aja järgi. Nurkkiirendus- nurkkiiruse vektori, kui funkt I tuletis aja järgi. Ühtlaselt pöörlev liikumine- oomega const. Kiirenev pöörlemine- w pole cons. E suurem kui 0. Aeglustuv liikumine- E väiksem kui 0
kulunud aja jagatisega. 13. Väljenda kiirus 72km/h m/s. 72:3,6=20m/s. 14.Keha läbis 50km 40minutiga. Leia keha liikumise kiirus SI süsteemi ühikutes. 40minutit = 2/3h 2/3h X 40min = 26 2/3. 15. Iseloomusta vaatleja mõistet. Vaatleja on inimene kes saab ja töötleb infot maailma kohta. 16. Nimeta vektoriaalse suuruse tunnused. Vektoriaalsetel suurustel on suund. Nt kiirus ja jõud. 17. Iseloomusta kulgemist. Keha jääb kogu liikumise ajal oma algsihiga paralleelseks. 18 . Iseloomusta pöörlemist. Keha punktid liguvad möda erineva läbimõõduga ringjoone ümber ühise pöörlemistelje.
) -Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv. §7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8 -Pöörlemiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumatuks. Seda liikumatut sirget nim pöörlemisteljeks. -Keha nurkkiirendust iseloomustab kenanurkkiiruse muutumist aja vältel. §9 -Ühtlaselt muutuvaks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne. -Ühtlaseks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirus on konstantne.
Ning erinevalt Eukledese sirge ruumi geomeetriast, on tema ruumi geomeetria kõver. Riemann Tema geomeetria on on n-mõõtmelise kõvera ruumi geomeetria. 4. Kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab, kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta. Aja kulgemine sõltub veel ka gravitatsiooni tugevusest. 5. Suhteline liikumine on see,kui liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Kulg liikumine on see, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks. Pöörlev liikumine on see, selline liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Võnkumine on see, perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduv liikumine, mis toimub edasi-tagasi sama teed mööda. 6. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla väga erinevate omadustega (tahked, vedelad, gaasilised). Väli on kehade
Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad.
3. Kuidas sõltub aeg liikumiskiirusest ja gravitatsioonist? Mida kiiremini liigub keha, seda aeglasemalt liigub aeg. Mida tugevam on gravitatsiooniväli, seda aeglasemalt liigub aeg. 4. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlemist ja võnkumist. Suhteline liikumine tähendab, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Kulgliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud ja õmblusmasina nõel. Pöörlemiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Teljest kaugemal asuvad punktid liiguvad mööda suurema läbimõõduga ringjooni ja nende kiirus on suurem. Teljel asuvad punktid on paigal. Pöörlevad nt autoratas, Maakera ja kellaosutid.
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat
Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega ehk nähtustega, mis korduvad võrdsete ajavahemike tagant. Peale selle võib aja mõõtmisel võtta võrdluse aluseks ka muutumatu kiirusega kulgevad protsessid. 3. Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Pöörlemiseks ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Võnkumiseks nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat
jooksul.( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19.Selgita liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oska nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi. Liikumist nim. keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteleine. * Kulgemine- selline liikumine,mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paraleelseks. - õmblusmasina nõel * Pöörlemine- selline liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje- magnetofión, auto ratas. * Kuju muutmine- deformatsioon- kui keha punktid muudavad oma vastastikkust asendit.- pesu väänamine. * Mahu muutmine- kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühteviisi- tühjenev õhupall. * Võnkumine- perioodiliselt korduv tegevus- ämbris loksuv vesi.
· ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga · Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid joonistavad ühesuguseid ja paralleelseid trajektoore. 87. Kiirendused · Nendega on asi lihtne, tarvitseb vaid võtta võrrandi (kiiruste kohta) mõlemast poolest tuletise aja järgi
annaabi.ee 
