· Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid · Levimiseks nakatavad kõik selle rühma viirused diskettide laadesektorit · Selliseid viirusi on 200 ringis, · Tuntuimad esindajad: Brain, Form, Michaelangelo, Stoned Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides (MS Word, MS Excel) · Tekitab kõige vähemkahju · Viirus hakkab toimima alates Exceli 5 versioonist TÄNAME KUULAMAST...
kõvaketta etiketilt maha kirjutatud. 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25", 1.2M, 5.25", 720K, 3.5", 1.44M, 3.5" ja 2.88M, 3.5". Enimkasutatuks (väikesätteks) on 1.44M, 3,5" disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada. 4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida. 7 Valikud: · No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata. · All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest.
Enamasti saadakse viirus tundmatu meilisõnumi manuse avamisel ja käivitamisel. 4 Bootsektori viirused Buutsektori viirused olid esimest tüüpi arvutiviirused, mis kunagi loodi. Buutsektori viirused peituvad kõvaketta laadesektoris ning laaditakse mällu enne süsteemifaile. Seega saavad nad täieliku kontrolli alla PC katkestused ning võivad modifitseerida katkestuste töötluse mooduleid. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid teateid. Kui viirus laadesektorisse ei mahu, paigutab ta ülejäägi mujale, märkides vastava osa kõlbmatuteks klastriteks (13). Tuntumaid esindajaid: Brain, Form, Mlchelangelo, Stoned (10). Failiviirused ehk parasiitviirused Failiviirused e parasiitviirused nakatavad programmifaile - tavaliselt COM-, EXE- või SYS-faile, kuid mõned viirused ka seadmedraivereid ja (OVL- või OVR-)ülekattefaile (on teada ka OBJ-failide viirus). Seega muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks
rääkimine, teated ekraanil. Sellise viiruse aktiveerumistingimused võivad olla näiteks mingi kindel kuupäev või kellaaeg, klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi. 1.3 Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.4 Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm
Sellise viiruse aktiveerumistingimused võivad olla näiteks mingi kindel kuupäev või kellaaeg, klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi. 1.1. Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.2. Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku
Erinevusi ei ole.
student@server:~$ sudo diff -rq /var/www /mnt/www
Kustuta /var/www sisu ja monteeri uus failisüsteem /var/www alla.
Kustutame /var/www sisu, jättes kataloogi alles.
student@server:~$ sudo rm -r /var/www/*
Monteerime uue failisüsteemi /var/www alla.
student@server:~$ sudo mount -t ext4 /mnt /var/www
Veebibrauseris serveri kohtvõrgu aadressil on näha veebilehte.
Muuda uus failisüsteem alglaadimisel automaatselt monteeritavaks failisüsteemiks.
Selleks tuleb teha lisandus faili /etc/fstab .
student@server:~$ sudo nano /etc/fstab
Lisame rea kujul
näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha.exe a a:system.ha C:WINDOWSSystem32Configsystem Et neid faile disketilt hiljem kätte saada, selleks tipi: ha.exe e system.ha SYSKEY: SYSKEY (süsteemivõti)--see on 16 baiti, mida Windows kasutab hash'ide täiendavaks krüpteerimiseks. Ka seda võtit hoitakse registris, et talle ligi saada: * Kasuta SYSKEY.EXE utiliiti, et panna ta disketile, mida peab seejärel kasutama igal Windows'i alglaadimisel. Seda faili, mis asub disketil, tuleb nimetada StartKey.key'ks. * Või kasuta GetSyskey programmi (või midagi taolist)... Kui Sul läks kaduma või Sa oled unustanud oma Windows'i kasutajakonto parooli, siis Sa ei saa enam oma süsteemi sisse logida ja see on juba suur-suur probleem. (Edaspidine jutt käib nii Windows 95, 98, XP kui ka Windows Vista kohta.) Juhul kui Sa ei suuda oma parooli leida/taastada või muuta, siis ei jää Sul muud üle kui oma Windows ümber installeerida,
ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25", 1.2M, 5.25", 720K, 3.5", 1.44M, 3.5" ja 2.88M, 3.5". Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5" disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada. 5 4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida. Valikud: No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata. All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest.
Kui BIOS boot-ib, kontrollib see kõigepealt, kas riistvara on omal kohal ja töökorras ning seejärel laeb operatsioonisüsteemi (või selle osad) kõvakettalt/disketilt arvuti muutmällu (Random Acces Memory). Läbi BIOSi on operatsiooniplatvorm ja selle rakendused vabastatud süva detailidest (näiteks riistvara aadressid) ühendatud I/O seadmete kohta. Kui seadme detailed muutuvad, peab ainult BIOSi ümber seadistama. Tavaliselt saab muutis teha arvuti alglaadimisel, sisenedes BIOSi setupi. Igal juhul pole tänu BIOSile tarvis teha muudatusi operatsioonisüsteemis ega selle rakendustes. Kuigi BIOS on teoreetiliselt alati vahendaja protsessori, I/O seadmete ja andmevahetuses, saab mõningail juhtudel BIOS seadistada andmevoogu kulgu seadmeist, mis vajavad paremaks jõudluseks kiiremat edastust (näiteks videokaart) otse mällu. BIOSi setupi saab siseneda vajutades alglaadimisel klaviatuuril klahvi "DEL". Paljude BIOSi
(Seega esmaste ja loo- giliste partitsioonide koguarv võib olla suurem kui 4.) Mõned UNIX-tüüpi operatsioonisüs- teemid jagavad partitsiooni veel omakorda viiludeks (slice). Ülimalt üks partitsioonidest on aktiivne (active). Kui alglaadimise järjekord käsib kõvakettalt süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo- pis menüü, mis laseb kasutajal valida, milline operatsioonisüsteem käivitada. Igal partitsioonil võib olla erinevat tüüpi failisüsteem. Levinumad tüübid on FAT3 , FAT32 (kasutusel Windowside varasemates versioonides), NTFS4 (kasutusel alates Windows NT-st), EXT2, EXT3, ReiserFS (kasutusel Linuxites), UFS5 (kasutusel mitmesugustes muudes UNIX- tüüpi operatsioonisüsteemides) ja HFS6 (kasutusel Macintosh-arvutitel).
annaabi.ee 
