Reformatsiooni tulemusel tekkisid uue kristluse harud, millest peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Samuti selle tulemusel vähenes tunduvalt katoliku kiriku pooldajaid, kes nüüd pöördusid uue usu poole. Majanduslikult tähendab reformatsioon põhiliselt püüdlust vähendada või peatada kirikute suur sissetulek kahtlastelt tehingutelt. Kirik ei tohtinud paljude arvates omada suurt rikkust, kuna see käis algkristlike põhitõdede vastu. Kiriku maist vara pidi piirama näiteks Lutheri seisukoha järgi patulunastuskirjade müügikeeld ning kirikuametite müügikeeld, sest need tõid suuri kasumeid kirikule. Samuti reformeerija Ulrich Zwingli õpetuses olev liigkasuvõtmise keeld pidi piirama kiriku maist rikkust. Samas võib reformatsioon majandusliku nähtusena hoopiski just tähendada liigkasuvõtmise lubamist kristluses. Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha
toiminud usulised, poliitilised, majanduslikud, üldkultuurilised jne mõjutegurid. Kristluse tähtsaim alusdokument on koguteos Uus Testament. Ühtlasi on see tähtsaim allikas kristluse algusaegade kohta. Uue Testamendi distsipliinid vaatlevad kristluse algust ja sellega seotud nähtusi. Nad kajastavad kristluse teket ning tingimusi selleks, samuti kristluse kujunemist, seoseid juutluse ja muu religioosse maailmaga. Nad käsitlevad algkristlikku õpetust ja praktikat, algkristlike teoste (eelkõige Uue Testamendi) vormilist ja sisulist külge. Annavad keelelised vahendid Uue Testamendi jt varakristlike teoste kreeka keeles lugemiseks ja mõistmiseks. Piibel: Et sõna ,,piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblion, mis tähendab sõna "raamat", on piibli mõistes juba olemas see miski, mis tõstab ta teistest raamatutest kõrgemale. Piibel on pühakiri, kus on kirjas jumalasõna. Raamatute Raamat on Piibel ka seepärast, et siia on
· "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". · Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. · Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetkat, inimese kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse-eelsete moraaliõpetustega. Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest
residents hoopis Avignoni, kuhu jäädi rohkem kui pooleks sajandiks. Roomast pagenud ja autoriteeri kaotanud paavst, samuti indulgentsipoliitika, teisalt kerkiv iseteadlike linnakodanike kiht see kõik rajas teed hilisemale reformatsioonile. Kirik ei suutnud teoloogiliselt uueneda ning seetõttu tulid esile kaks suurt eelreformaatorit John Wycliffe Inglismaal ja Jan Hus Tsehhis. Wycliffe ja Husi nõudmine oli laias laastus sama mis hilisematel protestantidel, nõuti tagasipöördumist algkristlike ideaalide poole ja kiriku korrumpeerituse vähendamist. Katoliku kirik asus kritiseerijaid taga kiusama, kuid samas püüti süsteemi uuendada. 1414 1418 toimus Konstanzi kirikukogu, kus mõisteti Jan Hus hukka ja põletati tuleriidal, rahvuslikke pingeid püüti vähendada paavstivõimu vähendamisega ja kontsiilimudeli ellutoomisega. Peagi selgus, et nii kaob kirikus keskne poliitiline võim ning liigub rahvusriikide kätte
Nagu enamik humaniste, kirjutas ladina keeles. "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetikat, kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse- eelsete moraaliõpetustega. Seega on ta kristlik humanist. Kirjavahetus paavstiga, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa. Talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine
annaabi.ee 
