Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algkooslus" - 5 õppematerjali

Ruraal- ja linnageograafia-ruraalgeograafia
38
doc

Ruraal- ja linnageograafia, ruraalgeograafia

- 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna 6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine). 7. Kandid (paikkonnad): 1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”. 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”.  Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).  Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald;  Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA).  Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) 1

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Linna- ja ruraalgeograafia kordamisküsimuste vastused
46
docx

Linna- ja ruraalgeograafia kordamisküsimuste vastused

215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare.  Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)  Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA) Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Ruralgeograafia kordamine 2017
12
docx

Ruralgeograafia kordamine 2017

Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. ­ 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. ­ 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis ­ o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid ­ o Esmane asustussüsteem ­ sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis ­ o 1881 aastal ­ 85% o 1951 aastal ­ 51% o 2011 aastal ­ 32% MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) ­ o ,,Maarahvastik" on pigem: Noorem Vähemharitum

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Ruraalgeograafia eksamikonspekt
11
docx

Ruraalgeograafia eksamikonspekt

Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). 1. Esmane asustussüsteem ­ sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie- tunne". 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis Maarahvastiku osatähtsus on Eestis langenud märgatavalt kui võrrelda aastat 1881, mil osatähtsus oli u 85% ning aastat 2011, mil see oli u 30%. Langus toimus aeglaselt kuni aastani 1940, peale seda hakkas kiiresti kukkuma, saavutades aastal 1981 madalaima taseme (alla 30%). MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4)

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Mõistete seletav sõnastik-pikk
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Programmiala ­ seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd ­ maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks. Protsönoos e. algkooslus ­ fütotsönoosi varajane arengujärk, milles tsönootilised (taimeliikide) suhted alles hakkavad kujunema. Prügi ­ orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed. Puhkeseisund ­ madala ainevahetustasemega, energiat ja vett säästev füsioloogiline seisund, milles organism elab üle egasoodsad välistingimused. Kasv ja areng on p-s peatunud või väga aeglased. Taimedel on p. omane pungadele, seemneile, juuretippudele, risoomidele ja mugulaile

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun