koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks osaks (kromosoomi õlgadeks). Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Interfaasis on nad lahtikeerdunud kujul. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised (taimedel paljunevad algkoerakud). Interfaasis enamik rakke diferentseerub, nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotab palju rakke pöördumatult oma jagunemisvõime (närvi- ja vöötlihasrakud, erütrotsüüdid). On ka rakke, mis tavaliselt küll ei puudu, aga teatud tingimistes on selleks võimelised (maksarakud). Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei
Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30. Milleks on meioos vajalik?
Tsentromeerid kahestuvad. Algab kromaatide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse. Tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub kaks tütarrakku. Tsütokinees- tsütaplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi lõpus. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega. DNA kahekordistumist ei esine ei järgne ka rakujagunemist. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Paljud rakud aga kaotavad pöördumatult oma jagunemisvõime. Meioos. Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv.
Anafaas: lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kromosoomide kromatiiid eralduvad teineteisest (kõigepealt tsentromeerid kahestuvad). Kromatiidid lahknevad rakupoolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks- tekib 2 geneetiliselt identset tütarrakku. Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud (kasvukuhikutes). Ei paljune närvi ja vöötlihaskoe rakud, ei paljune ka punaste vereliblede rakud (neil pole tuuma). Üldiselt ei jagune maksarakud, kui eemaldatakse mingi osa, hakkavad jagunema. Mitoosi tähtsus: jätkab elu (vegetatiivsel paljunemisel), organismi kasv ja areng nt. viljastatud munarakk kasvab, haavade paranemine, vanade rakkude asendamiseks nt. nahk. Meioos - Sugurakkude küpsemisjagunemine 2 jagunemist, 8 faasi I jagunemine
Biotõrje seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi, bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda · Tööstuses Bioplast laguneb kiiremini Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid toodavad ämblikuniiti, puuvilla, puhastavad maaki ja reovett Meristeempaljundus (vegetatiivse kloonimise meetod): 1. Kasvukuhikust võetakse algkoerakud, mis on totipotentsed, ja pannakse kasvusöötmele, mis on tahkestatud agar-agariga 2. Meristeemkoe rakkudest hakkavad arenema uued võrsed 3. Võrsed pannakse juurdumisöötmele, et aidata juurekasvu 4. Taime hoitakse nii kaua, kuni ta on istutamisvalmis Meristeempaljunduse tähtsus seisneb selles, et taimed on viirusvabad ja neid saab kiiresti ja palju aretada. Viirusvabad taimed on lopsakamad ja annavad rohkem vilja. Hübridoomitehnoloogia ja monokloosed antikehad: 1
fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes. 6. Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi
fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes. 6.Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate
rakupoolustele. Telofaasis käviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel ni tsütokineesiks. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Taimedel jagunevad peamiselt algkoerakud. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda.Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 2.Organismide lootejärgne areng. Postembrüogenees otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega. Ta on mõõtmetelt palju väiksem ja tal on kõik liigile omased tunnused (inimene, roomaja, lind)
annaabi.ee 
