3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjevahendid ("Bravo") 5. Bakteritsiidid-bakterite tõrjevahend 6. Nematotsiidid-nematoodide tõrjevahendid 7. Molluskitsiidid-tigude tõrjevahendid ("Tigude graanulid") Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse eesmärgil: 1. Atraktandid-meelitusained(sisalduvad feromoonpüünistes) 2. Repellendid-peletusained ("Plantskydd") 3. Algitsiidid-vetikate tõrje 4. Ovitsiidid-kahjurite munade hävitamiseks 5. Retardandid-kasvuregulaatorid 6. Defoliandid-lehtede kuivatamise preparaadid 7. Desikandid-preparaadid taimede kasvu lõpetamiseks ja lehtede eraldamiseks 8. Arboritsiidid-võsa hävitamiseks C Söövitav Kaks potsat,mingid tilgad kukuvad ja siis tuli ----------------------------------------------------------------------------- F+ Eriti tuleohtlik
organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained 4. Teised biotsiidsed tooted Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda Biotsiide lisatakse teistele materjalidele (tavaliselt vedelikele), et kaitsta neid bioloogilise saastatuse eest
Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks. Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike organismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. Kasutatakse veel umbrohu ja kahjurite tõrjeks. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. (DDT, heksaklorotsükloheksaan). Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi aineid: -orgaanilised insektsiidid; herbitsiidid; füngitsiidid; nemotosiidid; akaritshdid; algitsiidid; rodentsiidid; siimitsiidid *samuti nendega seotud tooted (sh kasvuregulaatorid) ja kõigi nende ühendite metaboolid, degratatsiooni ning reaktsiooniproduktid. Seirata on vaja ainult neid pestitsiide, mis antud piirkonnas kasutatakse ja mis võivad veevõrku sattuda. Üksikute pestitsiidide väärtused ei tohi ületada normatiivset väärtust 0,03 µg/dm3, shaldriin, dieldriin, heptokloor, heptokloorepoksiid. Mikroorganismid- bakterid, seened jne.
tõekspidamistest. • Produktiivsuse tõstmine. • Mingi liigi või koosluse kaitse. Enamasti on siiski eesmärgiks: – Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. – Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tehnilisteks meetoditeks veekogutaastamisel on: • 1. Aeratsiooni meetodid • 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon • 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ • 4. Algitsiidid ja herbitsiidid • 5. Setete eemaldamine ja katmine • 6. Veekogu sängi kujundamine • 7. Hüdroloogilised meetodid Veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja valgalale looduslähedatse tingimuste taastamine. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja ‘lastakse loodusel ise taastuda’. • Haldamine
sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt ei muutu. ● Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja see on hädavajalik näiteks poollooduslike koosluste säilitamisel. Tehnilistest meetoditest 1. Aeratsiooni meetodid 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ 4. Algitsiidid ja herbitsiidid 5. Setete eemaldamine ja katmine 6. Veekogu sängi kujundamine 7. Hüdroloogilised meetodid Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. ● Ülalt lähtuvad ("top down") ○ eelkõige biomanipulatsioon
annaabi.ee 
