· Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid) · Kalasöödaks sööt, alginaadid parandavad toidukonsistentsi · Väetis (K ja N, P vähem)parandab pinnase struktuuri, hoiab niiskust · Biomassist saab toota kütust anaeroobsel lagunemisel tekib metaan · Kosmeetikas kreemid, ihupiimad sisaldavad merevetikate ekstrakte · Reovetepuhastamisel (ka rohevetikad)
5) Tugevalt happelise rühmaga polüsahhariidid a. Furtsellaraan, karragenaan, modifitseeritud tärklis b. Väga lahustuvad vees c. Moodustavad kõrge viskoossusega lahuseid 6) Modifitseeritud polüsahhariidid a. Derivatiseerimine neutraalsete asendajatega b. Derivatiseerimine happeliste asendajatega Üksikud polüsahhariidide näited 1) Agar Lahustumatu külmas vees Üks võimsamaid geelistajaid (0,04%) 2) Alginaadid Leeliselises vormis on vees lahustuvad Võimas paksendaja, stabiliseerija ja geeli-moodustav aine 3) Karragenaanid a..1. Agar ja agari-tüüpi polüsahhariidid a..2. Karragenaan ja sarnased polüsahhariidid Peamised fraktsioonid on - ja -karragenaan. Lahustuvus vees suureneb sulfaadi sisalduse suurenemisega ja anhüdroksüsuhru-jääkide vähenemisega.
aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) toormeallikas. Veel ühe Norra keemiatööstuse haru moodustavad tehnilised tooted värvid, liimid, puhastusvahendid, alginaadid ja peenkemikaalid. 4.5.3. Metallid Norra on alumiiniumi, magneesiumi ja rauasulamite suurtarnija ning ühtlasi üks maailma suurimaid primaaralumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Valmistoodete valmistajad kasutavad alumiiniumist pooltooteid ehitus-, transpordi- ja pakenditööstuses. Rauasulameid rauaränisulamit (ferrosiliitsium), rauamangaanisulamit (ferromangaan) ja rauakroomisulamit (ferrokroom) kasutatakse peamiselt terasetootmises. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit
Näiteks HPMC (hüdroksüpropüülmetüültselluloos) on väga hea prolongaator. Vabanemise kriteeriumiks on 80 %. Farmatseutilised tegurid näiteks kapslite täitmisel või tablettide pressimisel kasutatav rõhk. Suurema rõhu korral toime pikeneb Toime- ja abiainete proportsioon vabanemise ja reguleerimiseks eelistatakse kasutada nn. biopolümeere, näiteks sukralfaadid, Carbopol (teatud vaik), alginaadid (pruunvetikatest). Polümeeridest (mittelooduslikud) kasutatakse veel tselluloosiprodukte jne Füsioloogilised tegurid toimeainete liikumise jälgimiseks organismis (põhiliselt koeral) kasutatakse isotoope. 7. Raviaine organismis (toimeaine kontsentratsiooni määramise kohad, filtratsioon, difusioon, elektrolüütide jaotus vesilahustes käitumise alusel, pH muutumise mõju nõrkade aluste ja nõrkade hapete dissotsiatsioonile).
kehakaalu kilogrammi kohta. NB Lisaaine EI OLE toidulisand! Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks "säilitusaine vääveldioksiid" või "säilitusaine E 220". Lisaaineid võib jagada päritolu järgi 3 gruppi: 1) ained, mis on ise eraldatud toiduainetest või muust elavast. Nt merevetikate agar-agar (E 406), karragenaan (E 407) ja alginaadid (E 401), sojaubade letsitiin (E 322), puuviljade pektiin (E 440), piima Na- kaseinaat 2) ained, mis küll sisalduvad toiduainetes, kuid mille sünteetiline tootmine on odavam, st saadakse sünteesi teel. Nn loodusidentsed ained. Nt antioksüdant askorbiinhape e. C-vitamiin (E 300), kollane värvaine -karoteen (E 160a) 3) ained, mida looduses ei esine ja mida saadakse vaid sünteetiliselt.
piisavalt selged. Paljud toksikoloogid on seetõttu tõsiselt mures. Tänapäeval on kasutusel ligikaudu 2500 erinevat toidulisandit. EL-s on nende üle arve pidamiseks ja lühiduse mõttes igal registreeritud lisaainel nn. E-number. Lisaaineid võib jagada päritolu järgi kolme gruppi: 1. ained, mis on ise eraldatud toiduainetest või muust elavast. Näiteks merevetikate agar (E 406), karragenaan (E 407) ja alginaadid (E 401), sojaubade letsitiin (E 322), puuviljade pektiin (E 440), piima Na- kaseinaat 2. ained, mis küll sisalduvad toiduainetes, kuid mille sünteetiline tootmine on odavam. Näiteks antioksüdant askorbiinhape e. C-vitamiin (E 300), kollane värvaine -karoteen (E 160a) 3. ained, mida looduses ei esine ja mida saadakse vaid sünteetiliselt. Näiteks magusaine sahhariin (E 954), antioksüdant butüülhüdroksüanisool (E 320),
annaabi.ee 
