kõrgemal, kui 30cm Kuivendus esmatähtis! hindepunkti (põhidiagnostiline tunnus!!). a)Vigala allvaldkond-eriti raskete Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Jagunevad: savimuldadega allvaldkond Kõigepealt leitakse olemasolev hinne e. Alltüüp 1.Paepealsed mullad Kh on b)Pärnu allvaldkond alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, kujunenud välja lubipael, kusjuures Kagu-Eesti moreenkuplistike huumushorisondi tüsedus ja huumuse peeneseline mullakiht <30cm, seega on erodeeritud muldade agromullastiku sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima, paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt valdkond pindalaga ca 5%. Äärmiselt arvestades kivisust, lõimise põuakartlikud ja väheviljakad
tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, võetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on seal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid.
Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu
tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, vetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on sedal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Erimullateadus
jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva
jaguneb 10 klassiks: esimese klassi mullad on 91-100 hindepunkti, kümnes klass ehk kõige halvemad on 1-10 hinepunkti. Eesti haritava maa keskmine hinne on natuke alla 40 hindepunkti ehk boniteet. Muldade tootlikkust määravateks teguriteks, mida hindamistabelites arvestatakse on mulla lõimis, huumuskhi tüsedus, huumuse sisaldus ja mulla liik (eeskätt arvestatakse selle niiskusereziimi). Kõigepealt antakse mullahinne hindamistabelite alusel ning vastavalt tabelile leitakse alghinne. Enamus muldadel on ühesugune tabel, kus on lõimis, huumuse sisaldus ja tüsedus. Eraldi tabelid on errodeeritud muldadel (kallak), lammimuldadele, deluviaalmuldadele, turvasmuldadele, paepealsetele muldadele. Peale alghinde leidmist hakatakse sinna sisse viima parandusi, näiteks lõimise mitmekihilisus ja korelisus, kivisus. Paranduste arvel alghinnet vähendatakse või suurendatakse. Kui alghindele paradnused sisse viia, siis saadakse
annaabi.ee 
