Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alghetkeks" - 9 õppematerjali

Eksam-pilet nr1
2
doc

Eksam, pilet nr1

6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: Vabade obiektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui obiekt pole vastastikmõjus ümbritsevate obiektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks. 24. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. 25. Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 100

Füüsika → Füüsika
286 allalaadimist
Suur Pauk
7
docx

Suur Pauk

Mis oli Suur Pauk? Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suurt pauku nimetatakse Universumi alghetkeks, mille ajal oli Universumi läbimõõt 0. Täna otsivad mõned teadlased väljapääsu paralleelsetest maailmadest. Nad väidavad, et Suur Pauk võib plahvatada mis tahes hetkel. Igal hetkel võib sündida uus, järjekordne universum. Millest meie küll midagi ei tea ega saagi teada. Mis toimus pärast Suurt Pauku? Kosmoloogid on selle uurimisega tervelt 13 miljardit aastat hilinenud. Suur osa andmetest Suurele Paugule järgnenud aja kohta on pöördumatult kadunud

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
Suur pauk
12
doc

Suur pauk

deuteeriumi ja heeliumi isotoobid) 5 Pärast Suurt Pauku Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu alghetkeks loetakse tavaliselt ajahetke 10-43 sekundit. Teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase aja kohta rakendatavad, ning seega puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Kui rakendada teadaolevaid füüsikaseadusi olukorrale vahetult pärast Suurt Pauku, tuleb välja, et Universum pidi paisumise esimeste sekundi murdosade jooksul läbima mitu ülilühikest faasi. Et tollastel osakestel olid väga suured kiirused ning nende omavahelised kaugused olid väga väikesed, sai

Astronoomia → Astronoomia
83 allalaadimist
Füüsika teooria
33
doc

Füüsika teooria

Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: Vabade obiektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui obiekt pole vastastikmõjus ümbritsevate obiektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja Tugev, Elektromagnetiline, Nõrk, Gravitatsiooniline. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor- Füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt. Skalaar- Füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik?

Füüsika → Füüsika
381 allalaadimist
Alalisvoolugeneraatori uurimine
15
pdf

Alalisvoolugeneraatori uurimine

ja temas indutseeritakse vahelduv emj: dF e i = -w = ww B S sin(w t +a 0) = e m sin(w t + a 0 ) . dt r Siin: B ­ induktori tekitatud magnetiline induktsioon , S ­ ankrumähise pindala, t ­ aeg, a 0 r r ­ algnurk, s.t nurk vektorite B ja S vahel vaatluse alghetkel, kui loeme t = 0 . Valemite lihtsustamiseks valime üldjuhul alghetkeks momendi, mil a 0 = 0 . Genereeritava emj amplituudväärtus e m = w w B S . Kommutaator võimaldab saada alalist emj: e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub hetkel, kui e i = 0 e nn neutraaljoonel NJ, siis kui ankrumähise tasapind on risti magnetvälja v r jõujoontega (seega B S , F = F max = B S , kuid dF / dt = 0 ).

Füüsika → Elektriõpetus
40 allalaadimist
10-klassi arvestused
41
doc

10. klassi arvestused

38 6. Teel liikusid teineteise poole kaks autot ­ üks kiirusega 60 km/h ja teine kiirusega 90 km/h. Bensiinijaamas autod kohtusid ja jätkasid seejärel oma teekonda. Määrata autode asukoht ja nendevaheline kaugus 30 minutit pärast kohtumist. LAHENDUS: Loeme bensiinijaama koordinaatide alguspunktiks ja kohtumise alghetke alghetkeks. Koordinaattelje (x-telje) suuname vasakult paremale. Autode koordinaadid 0, 5 tundi pärast kohtumist võime arvutada järgmiste valemite põhjal: x1 = x01 + v1xt, x2 = x02 + x2xt. Et mõlemate autode algkoordinaadid võrduvad nulliga, siis x1 = v1xt, x2 = v2xt. Esimese auto kiirusvektori projektsioon on positiivne, sest kiirusvektor on x-teljega samasuunaline. See võrdub 60 km/h. Teine auto liigub x-teljele vastupidises suunas. Seetõttu on

Füüsika → Füüsika
1123 allalaadimist
DÜNAAMIKA
37
pdf

DÜNAAMIKA

Näidisülesanne 3. Kehale massiga 500 g, mis liigub kiirusega 3 m/s, hakkab mõjuma konstantne liikumissihiline jõud 2 N. Leida keha kiirus ja tema poolt läbitud teepikkus 5 sekundi pärast peale jõu mõjumise algust. Lahendus. Teema selgitava joonise. Antud: m = 500 g = 0,5 kg v0 = 3 m/s F=2N t=5s v=? s=? Kuna kehale mõjub liikumissihiline jõud, siis jätkab keha liikumist samas suunas. Hetke, mil kehale hakkab mõjuma jõud, võtame alghetkeks ja sellest hetkest hakkame lugema aega. Konstantse jõu mõjul hakkab keha liikuma ühtlaselt kiirenevalt, mistõttu keha liikumise (kiiruse ja läbitud teepikkuse) arvutamiseks kasutame ühtlaselt muutuva liikumise valemeid at2 v = v0 + a t , s = v0 t + . 2 Arvutusteks vajamineva kiirenduse aga leiame Newtoni II seadusest 3 F

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
Panganduse konspekt 2007
48
doc

Panganduse konspekt 2007

PVa = C [ 1/r ­ 1/r(1+r)N ] N-tulevaste maksete arv PVa-annuiteedi nüüdisväärtus C-annuieetmakse r-intressimäär n-perioodide arv Kuigi nimetus annuiteet viitab üheaastastele perioodidele, võib maksetevahelise perioodi pikkus olla ükskõik milline. Oluline on, et kõik perioodid oleksid ühepikkused, intressimäär vastaks sellele perioodile ning kõik maksed tuleksid perioodide lõpus nagu eelnenud joonisel. Sellisel juhul saame praeguse väärtuse esimese perioodi alghetkeks. Näide: Olgu meil saada 50 000 kr iga järgneva nelja aasta lõpus, kusjuures meil on olemas ka alternatiivne paigutusvõimalus, mis genereeriks tulumäära 15%. Praeguse väärtuse leidmiseks tuleks leida iga summa praegune väärtus eraldi ja need kokku liita need arvutused teebki viimane valem. 36 PV = 50000 (1/0,15 ­ 1/[0,15 (1+0,15)4 ]) = 50000 (6,66667 ­ 3,81170) = 50000 * 2,855 = 142 750

Majandus → Arendustegevus
149 allalaadimist
Füüsika I eksami piletid
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Aine on tükistatav ja tervistatv. Väl-jal on olemas allikad ­ aine tükid, peale selle, välja tunneme ära kui paigutada sinna laetud aine tükke (indikaator aine tükke). Nt: footon on osake ja ka elektromagnetväli. Nii ainele kui väljale on üks om., nad on materjaalsed. Nad on homogeensed - st. , et iga ruumi punkt on füüsikaliselt samaväärne - RUUM. Aja homogeensus ­ va-bade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed ­ AEG. Iga ajahetke võib valida alghetkeks. Aja ja ruumi homogeensuse tõttu on saanud võimalikuks teadmistekogum. Newtoni meh. on ajahet- ked kõikides taustsüsteemides samaväärsed. ei pea mõtlema, mis-moodi kulgeb aeg mingis muus taustsüsteemis. §4.Vastasmõjud.1)gravitatsiooniline~10-40 2)Elektromagnetiline10-3 3)Tugev1 4)Nõrk10-14 . Vastasmõjuga hoitakse kehi seoses. Väljendub energia kaudu. §5.Vektorid ja skalaarid ning tehted nendega. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida

Füüsika → Füüsika
1111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun