Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine.
Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed. FeCl3 (aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) +NH4Cl(aq) Punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni -> Värvus läks tumepunaseks (intensiivsemaks) 2. NH4SCN kontsentratsiooni -> värvus läks punaseks 3. NH4Cl kontsentsatsiooni -> toon läheb heledamaks, tasakaal nihkub algainete suunas. Kokkuvõte või järeldused. Tasakaalukonstandi avaldise põhjal, arvan et FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enaim. Töö käik. Kaheksa katseklaasi jadada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paaris on väävelhappe lahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentaratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: 1
Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) → Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni – paremale ehk saaduste poole b) NH4SCN kontsentratsioon – saaduste poole c) NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule ehk algainete suunas Tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile 3 [ Fe ( SCN )3 ] ∙ [ NH 4 Cl ] K C= 3 [ FeCl3 ] ∙ [ NH 4 SCN ] Tasakaalu konstandi põhjal saab öelda, et FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Tasakaalu nihkumise kontrollimine katseliselt: Esimese katseklaas jääb võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl 3 lahust, lahus muutub tumepunaseks, järelikult
RADIOAKTIIVSED AINED Prootonite arv aatomis määrab ära, millise algaine osakesena aatom käitub, kas ta on naatriumiks keedusoolas, hapnikuks õhus või hoopis kullaks sõrmuses. Neutronite arv tavaprotsessidele mõju ei avalda ja neid võib sama algaine erinevates aatomites olla erinev arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud-keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop
Kui peame silmas inimest, siis ,,oleme ja ei ole". Teiseks iseloomulikuks jooneks on mõte, et maailm on üleüldine võitlus, võib imetleda tema oskust kirjeldada loogika seaduspärasust, et maailmas toimub pidev vastandite võitlus ja üleminek ühelt vastandilt teisele. Nt väsimus teeb meeldivaks une või halb toob esile headuse. Empedokles (490-430 e.Kr) tegi teadusliku avastuse, mis püsis uue aja alguseni. Ta leidis, et algaineid on neli : VESI, ÕHK, MAA, TULI. Ained tekivad algainete ühinemisel ja hävimine toimub algainete eemaldumisel. Ta töötas välja ka I evolutsiooniõpetuse elu tekkimise: 1. Armastuse ajendil algained ühinevad ja tekkisid elusad tombukesed, mis kaua ei eksisteerinud. 2. Tekkisid elundid, mis hakkasid korrapäratult kombineeruma koletiste ajajärk. 3. Elundid hakkasid kombineeruma korrapäraselt, tekkisid elusolenditest, mis olid aga ühest soost ja ei saanud paljuneda. 4
Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Orgaanilisest ainest kasutavad mikroorganismid ära oma keha üles ehitamiseks maks. 25% üle jäänul on energeetiline väärtus. Orgaanilise aine lagunemise teatud etapil leiab aset humifikatsiooniprotsess st mikroobse valgu molekulide ja laguneva orgaanilise aine molekulide liitumisel tekib huumus. Huumus on oma ehituselt palju keerulisem kui algainete ehitus. Tava mullas on u. 80% huumus 20% taimsed loomsed jäänused. Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekivad rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik - laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas
Empedokles Akragasest (~495-435) pärit Sitsiilia aadlist, oli kodulinnas väljapaistev tegelane, kõnemees, prohvet, arst, imetegija ja õpetlane, keda austati peaaegu nagu jumalat. Hiljem sattus rahvaga vastuollu ning veetis oma elulõpu Peloponnesosel (aga legendi j. sooritas enesetapu, hüpates Etna kraatrisse). Õpetus algaineist: mitte 1, nagu seni oli arvatud, vaid 4; maa, vesi, tuli, õhk. Need ei teki ega hävi, ei muutu üksteiseks, vaid segunevad mehhaaniliselt. Kõik uus tekib algainete ühinemisest, lagunemist põhjustab nende eemaldumine üksteisest. Tõeluses pole tekkimist ega hävimist, vaid ainult muutlikkus. See väljendub kahe jõuna armastuse ja vihkamisena. Algselt olid kõik algained ühtselt seotud armastusega, moodustades mingi kerakujulise maailma (sphairos). Meie praegune maailm tekkis vihkamise sissetungi teel tollesse algsesse, millest algas võitlus vastandlike jõudude vahel ja muutlikkus
laual ega kasutuses olla!) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS Eluslooduse seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised: · Algainete / partikulaarosakeste küsimus Traditsiooniline on haiguste (ja terve olemise) seostamine algainete või -olekutega. Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad. Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde. Ravimine seisneks tasakaalu
annaabi.ee 
