saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on
Kolmas vaatlus toimub aga vanglaülema Franki kodades. Adele ilmub sinna koos õega kohale, paludes Frankilt rahalist toetust tema koolitamiseks, ahvardades vastasel juhul rääkida kõigile, kuidas Frank oli peol miilustanud koos Adelega, kes oli tegelikult toatüdruk. Kartes häbisse jääda, oli vanglaülem nõus. Sinna saabub Rosalinde, kes tuli Alfredole külla ning ka Gabriel ise, kes tuli enda karistusele järgi. Nähes seal Rosalindet Alfredoga, saab situatsioonist otsemaid aru ning proovib Alfredot tappa. Teine aga peidab end Rosalinde taha ning Gabriel tulistab nad kogemata mõlemad neist maha. Endale karuteene teinud Gabriel murdub põrandale nutma ja järelemõtlema, mida ta just teinud oli. Sel ajal tulevad ka kõik teised peolised sinna, Dr Falke kaasaarvatud, kes seletab Gabriel Einsteinile ära, et kogu see pidu, kogu see trall ja kõik seigad oli tema korraldatud kui vastutasuks Gabrieli naljanumbri eest
saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. Südmustik 3-4 vaatus II vaatus Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on
kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga ja palub, et ta ei mainiks Alfredole sõnakestki, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Kui saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde tormab Alfredo Violettale järele. Teise pildi alguses toimub naise sõbratari Flora juures ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo kes samuti on
Violettal ei ole enam jäänud kaua elada. Violetta sai kirja Georges Germont´ilt, kes teadis, et Alfredo ja Douphali vahel toimus duell, milles parun sai kergelt haavata. Alfredo viibis välismaal, kuid isa oli avaldanud talle kogu tõe nende sündmuste kohta, mis Alfredo isa ja Violetta vahel toimusid. Alfredo oli teel andestust paluma. Violettal hakkas iga hetkega halvem ja ta sai teada, et tema tund on kätte jõudnud. Violetta unistas veel, kui õnnelik ta oleks olnud Alfredoga. Germont tuli Violettat kui oma tütart tervitama, enam polnud takistusi Alfredo ja Violetta õnnele, sest Alfredo õde oli juba abielus. Kuid oli juba hilja, sest Violetta jõud oli lõppemas. See oli minu esimene ooperikülastus, millega jäin väga rahule. Väga hea oli ooperit jälgida, kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega. Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga luksuslikud ja uhked. Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus. Kaunis miljöö aitas
juurde saabub ning märkab ballisaalis seisvat Alfredot, kelle ta kirjas maha jätnud oli. Alfredo tunded olid riivatud ning tema ja paruni vahel puhkes tüli. Violetta pidi oma armastatule Alfredole valetama, öeldes, et armastab parunit. Sellist lõpplahendust ma oodata ei osanud. Kui Alfredo Violettat endaga ballil kaasa kutsus, keeldudes uskumast, et naine teda enam ei armasta, arvasin mina, et Violetta räägib Alfredole, kuidas pidi nende armastusest loobuma, kõik laheneb ja ta läheb Alfredoga kaasa. Kuid seda ei juhtunud. See asjade käik kujuneski minu jaoks kõige köitvamaks. Lavakujundus, dekoratsioonid, valgustus, kostüümid ning rekvisiidid lavastuses olid fenomenaalsed. Ma ei väsinud etenduse jooksul neid imetlemast. Kõik oli detailideni läbi mõeldud ja paigas. Iga vaatuse ja pildi lavakujundus oli väga meisterlikult kavandatud ja teostatud. Rekvisiidid lõid kujutluspildi, kuid ruumi jäi ka enda fantaasia jaoks. Eriti meeldis
ebavõrdsus. ,,Rigoletto": Sisu on traagiline. Rigoletto on õuenarr ühes palees. Õukond sai teada, et Rigoletto varjab oma armukest, kes tegelikult on tema tütar (Gilda). Ta röövitakse õukondlaste poolt. Rigolettot ei sallita. Gilda otsustab ennast ohverdada hertsogi jaoks. Laip antakse Rigolettole, kes arvas, et seal on hertsog. Hertsogi laul ,,La donna e mobile" ,,Naine on kergemeelne" ,,Traviata": Räägib lõbunaisest. Algab nukra balliga, kus Violetta kohtub ühe noormehega Alfredoga, kellega armutakse. A kihlatud õe suguvõsa ei luba neil abielluda. A isa palub lõpetada V-l kooselu, et A õde saaks abielluda. Otsustab ohverdada enda õnne. Siis juba raskelt haige, põeb tuberkoloosi. A ja V kohtuvad uuesti ballil, see muudab V tervise veel halvemaks. A isa sõidab V juurde paluma vabandust. A jõuab V juurde, aga on juba hilja. Vaimulik teos Verdilt Reekviem ehk leinamissa. Richard Wagner (1813 1883)
annaabi.ee 
