ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all. ,,Nahkhiirt" peetakse kõige edukamaks Straussi operetiks. Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse. Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile.
Ühel hilisööl ärkavad Stylesi elanikud, et leida surev Emily Inglethorp. Tema surma põhjuseks juhtub olema strihniinne mürgitamine.Kapten Hastings, maja külaline, võtab endale appi oma sõbra Hercule Poirot, kes peatub lähedal asuvas külas, Styles St. Marys.Poirot viib kokku kõik sündmused, mis ümbritsevad mõrva. Päeval, mil Emily tapeti, vaidles too ülemeelikult kellegagi, kõige tõenäolisemalt oma mehe Alfrediga või kasupoja Johniga.Tagantjärele paistis ta üsna murelik ja ilmselt koostas uut testamenti, mida keegi kunagi ei oleks leidnud. Ta sõi natuke õhtust ja läks varakult oma tuppa koos dokumentide mapiga.Hiljem oli keegi mapi jõuga lahti murdnud ning dokumendi ära võtnud. Alfred Inglethorp lahkus Stylesist varem ja peatus öösel lähedal asuvas külas.Seega ta ei viibinud kohal kui mürgitamine toimus.Keegi ei oska seletada, kuidas ja millal Mrs
3 Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia. Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal. 1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes
3 Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia. Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal. 1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes
Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri
põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30
põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri
põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri
veelgi! Oota ainult, kuni ma su käte saan! Siis võan ja ...» Ja ta hakkas kujutletavat poissi kolkima --tagus rusikatega õku, muljus ja peksis jalgadega. «Oh, said nü ud, kas said? Sa üled «külalt», jah? Noh, hea kül, olgu see sulle õetuseks!» Nii lõpes kujutletav kolkimine Tomi rahuldusega. Keskpäval põenes ta koju. Tema süametunnistus ei suutnud enam väja kannatada Amy täulikku õne ja tema armukadedus ei suutnud taluda teist hingepiina. Becky jäkas Alfrediga piltide vaatamist, aga kui minutid mö odusid ja ütki kannatavat Tomi nätavale ei ilmunud, hakkas tema võdurõ om tuhmuma ja huvi piltide vastu kadus. Jägnesid tõidus ja hajameelsus ja siis melanhoolia. Paar korda teritas ta kõvu, kuuldes samme, kuid see oli vale lootus: Tom ei tulnud. 120 Lõuks oli ta täesti õnetu ja kahetses, et oli niikaugele länud. Kui vaene Alfred mäkas, et ta teda teadmatul põjusel kaotama hakkas, ja alatasa hü udis: «Oh, siin on tore pilt! Vaata seda!»,
annaabi.ee 
