Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused. Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks. Näiteks: Idavöllr- taevane ilm; Midgardr- keskmine ilm; Niflheimr -allilm. Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega (maailmapuu). Oli ka õndsate koht Valhalla, kuhu valküürid, Odini tütred, viisid langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda.
6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8. ,,Vanem Edda" on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. 9. ,,Vanem Edda" laulud on pärit XI-XII sajandist. 10. Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes 11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus. 12. 13. ,,Vanem Edda" kangelaslugude aines on suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt ning ,,Nibelungide laul" on saksa kuulsaim kangelaseepos. 14. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. 15
Nii Yggdrasill kui Nidhöggr pidi üle elama maailmalõpu Ragnaröki. Miimiripojad - ? Gjallarisarv Heimdallri sarv, millega kuulutati Ragnaröki algust Gnuupa koobas Garmr koer Hrymr hiiglane ja Naglfari kapten Naglfar laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest Jöötun hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr Loki vend Alfid haldjad Beli jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2
maailmalõpu Ragnaröki. Miimiripojad - ? Gjallarisarv – Heimdallri sarv, millega kuulutati Ragnaröki algust Gnuupa – koobas Garmr – koer Hrymr – hiiglane ja Naglfari kapten Naglfar – laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest Jöötun – hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas – sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr – Loki vend Alfid – haldjad Beli – jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr – Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn – naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest – Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli – maakoht, „taevas“.
üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline
Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad. Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning Rootsis Uppsalas. Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias
"Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega. "Eddas" on laulud jagatud kaheks: 1). mütoloogilised loomislaulud 2). kangelaslaulud, mida on kaks korda rohkem kui esimesi. Jumalad on inimlike nõrkustega, pole surematud. "Eddas" antakse realistlikud maailma loomise võimalused, leidub ka maailmalõpu ettekuulutused. Enamik kangelaslauludest "Eddas" toetub lõunagermaanlaste pärimustele, kus ei ülistata ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine
annaabi.ee 
