1-96% polioviirusega nakatunutest ei ole mingeid sümptomeid. Kerge vormi korral seljaaju ei ole nakatunud. Sümptomid ilmnevad 3-5 päeva pärast nakatumist. Sümptomiteks on palavik, väsimus, iiveldus, peavalu, gripilaadsed sümptomid, jäikus kaelas ja seljas, valu jäsemetes. Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt kolme päeva jooksul. Ägeda vormi korral siseneb viirus kesknärvisüsteemi ning haigus väljendub seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihastehalvatusena. Seda peetakse lastehalvatuse klassikaliseks vormiks. Halvatus tekib tavaliselt jäsemetes (enamasti jalgades). Ravi on sümptomaatiline, halvatuse korral taastusravi. Hib viirus - Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku e. meningiidi põhjustaja Haemophilus influenzae tüüp b on bakter, mis põhjustab rida erinevaid kergema ja raskema kuluga haigusseisundeid. Levib piisknakkusena. Kõige tõsisem nakkuse tagajärg on mädase
Motoorsete ühikute tüübid morfoloogiliselt suured motoorsed ühikud (kiired, suur erutuslävi, suured pingutused), väiksed motoorsed ühikud (aeglane, madal lävi, väikesed pingutused) Motoorsete ühikute tüübid füsioloogiliselt aeglased (S-tüüpi, Slow), kiired-väsimusresistentsed (FR-tüüpi, fast resistant to fatigue), kiired-kiireltväsivad (FF-tüüpi, fast fatigable) Lihasbiopsia ensüümide aktiivsuse, lihastüübi selgitamiseks. Motoneuronpuul alfamotoneuronite kogumik (seljaaju hallaine esiservades) mis innerveerib ühte lihast või selle ühte pead. Lihaspinge regulatsioon motoneuronpuuli tasandil seisneb selles, et sealt saadetavate närviimpulsside mõjul toimub lihaspinge doseerimine ja selle ajaline kooskõlastamine antud motoorse programmi täitmisega. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid motoorsete ühikute rekruteerimine (suuruse printsiip, väike pinge-väiksed lihased, suur pinge-suured lihased, max pingutus-kõik töös), ajaliste suhete
poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas. Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed). Funktsioon on juhtida motoorikat. Alanevate juhteteede kaudu tulevad närviimpulsid ülemistest allapoole seljaajju ja seal need lõppevad erinevate segmentide eesmistes sarvedes. Alfamotoneuronite kehadel ja sealt edasi nende kaudu juhitakse lihastele. Juhivad motoorseid närviimpulsse seljaaju siseselt ülemistelt alumistele (sinisega joonisel) Seljaaju funktsioonid: 1. Juhtida tundlikkust seljaaju piires ja seljaajust peaaju suunas. 2. Juhtida motoorseid ehk liigutusi esile kutsuvaid närvi impulsse seljaaju piires ja peaajust pärit närviimpulsse seljaajus. 3. Reflekside juhtimine 4. Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita 5
Siin on hulga kujuga neuroneid. - väline püramiidrakkude kiht (4. kiht). Selles omakorda väikesed püramiidrakud. - sisekülje granulooskiht (3. kiht) - sisemine püramiidrakkude kiht (2. kiht). Seal keskmised ja suured püramiidrakud. - Kääritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Püramiidrakud on need närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi.
Spinaalnärvi ühendused seljaajuga-Motoorsed närvikiud väljuvad eesmise juure kaudu, sensoorsed närvikiud tagumise juure kaudu. Eesmine ja tagumine juur koonduvad seganärviks, mis on ühenduses ka sümpaatikusetüvega. (ERALDI JOONIS) Motoorsed funktsioonid-Kõiki luutikulihaste liigutusi reguleerivad ajutüve ja seljaaju alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid.
annaabi.ee 
