ebaefektiivseks. Reeglina suure nega- loeti valdu, vähenema. 1926. aastal anti tiivse rändesaldo mille elanike arv jäi alla 1000, põhjustas linnaõigused Nõmme, Põltsamaa, Tapa, baltisakslaste elujõuetuteks. 1922. aasta ümberasumine rahvaloen- Tõrva ja Türi alevitele; 1934. aastal Saksamaale Hitleri kutsel. duse andmeil leidus taolisi kogunisti 66 ühendati Narva-Jõesuu alev Narva (s.o.Kuigi omariiklusaastail rohkem kui kuuendik elas valdade põhiline linnaga (iseseisva linnaosa õigustes); osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää.
iseärasused. Linnalised asulad pakuvad harilikult ärilisi ja kultuurilisi teenuseid ka ümbruskonna maaelanikele, kellel sellepärast on alatasa linna asja. Peale ilmselt maaliste ja ilmselt linnaliste asulate leidub ka vahepealse suuruse ja iseloomuga asulaid, kus põllumeeste (kalurite) kõrval elab üpris palju teenindajaid, haritlasi, tihti ka tööstustöölisi, raudteelasi jne. Selliseid asulaid nimetatakse aleviteks. Mõnikord antakse ka alevitele samad õigused nagu linnadele ja kutsutaksegi neid linnadeks, kuid sellest hoolimata ei ole nad päris linnad. Küll võib alev aja jooksul tõeliseks linnaks kasvada, kui ümbruskonna rahvale seda tarvis on või rajatakse seal mõni jõudsalt edenev käitis. Keskaegse Eesti asulad Eestis rajasid esimesed tõelised linnad saksa ja taani vallutajad, kuigi Tallinn ja võibolla veel mõni asula hakkas linnalist ilmet võtma juba mõnevõrra varem.
põllumajanduspiirkondade teeninduskeskusteks. 30-ndatel aastatel pärast ülemaailmse majanduskriisi lõppu hakkasid linnad jälle kasvama. Kiiresti arenes Tallinn ja tema lähiümbrus. Eesti iseseisvusperioodil oli Nõmme omaette linn ning tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform. Maal riigistati mõisnike maavaldused ja osa mõisamaad jagati talupoegadele ja moonakatele. Jätkus ka talude arvu kasv, mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde palju üksiktalusid. Nii kujunes välja Eestile
ümber või kasvanud välja senistest kihelkonnakeskustest. Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 1917. aasta suvel vastuvõetud aleviseaduse alusel said aleviks: Jõhvi, Narva- Jõesuu, Nõmme, Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934. aastal ühendati Narva-Jõesuu alev Narva linnaga. Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta linnaseadusega. 15'st tolleks ajaks säilinud alevist 14 muudeti linnadeks. Linnade koguarv tõusis 13'lt 33'le. Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus, sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud); linnastumine; rahvuslik koosseis:
osa majanduslike piirkondade ümber jne. 1917. aasta suvel Vene AV andis välja nn aleviseaduse - sellega esimesed tööstuslikud asulad võisid senise valla koosseisust iseseisvuda ja nimetati aleviteks - Tapa, Türi, Nõmme, Jõhvi, Narva-Jõesuu. Järgnevatel aastatel tuli aleveid juurde, kokku aleveid tekkis 22. 1926. sai linnaõigused Tapa, Türi, Nõmme. Suurim muudatus 1938 aastal, kõikidele alevitele anti linnaõigused, v.a Võõpsu. Nüüdsest olemas Eestis 33 linna. 30.10.2012 Eesti majandus 1920-1940 Kogu see kakskümmend aastat jaguneb 4 erinevaks perioodiks · 1920-1923 - Gründertum · 1924-1929 UMP - nn uus majanduspoliitika · 1930-1933 ülemaailme majanduskriis · 1934-1940 majandusliku rahvuse ajajärk Majandusbuum tekkis kohe pärast Vabadussõda. Tingitud puht majanduslikes põhjustest - suur kaubanõudlus Lääne-Euroopas.
annaabi.ee 
