BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS
7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik ja idast Alaska. 10.Rannikuriigid Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA. 11.Keskonnaprobleemid Kõige suurem probleem on ülekalastamine,sest üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest.
Ameerika rannikule. Tagasiteel läksid nad lahku. Tsirikov jõudis tagasi Kamtsatkale, kuid saare juures, mis praegu Beringi nime kannab, peksis torm teise laeva pilbasteks. Kohusetruu komandör ei talunud nälga ja rasket talvitumist ning suri. Algul seisis tema haual lihtne rist. Hiljem püstitati saarele mälestussammas: laia näo ja õlgadeni ulatuva lokkis parukaga mehe pronksbüst kivialusel. On ka teine variant,kuidas Bering suri. Alaska rannikule tagasiteel avastas Aleuutide saared ning Beringi saare, kus ta talvitudes suri skorbuuti ehk C-vitamiini puudumisest tingitud haigusesse. Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten James Cook tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: Beringi meri, Beringi saar, Beringi liustik ja üks karuliik. Alates 6. märtsist 2006 kannab Vitus Beringi nime ka Kamtsatka Riiklik Ülikool.
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel
.................................................................13 LISAD......................................................................................................14 Lisa 1. Alaska kaart................................................................................................. 14 SISSEJUHATUS Alaska asub Alaska poolsaarel Põhja-Ameerikas. Alaska on üks USA 50-st osariigist. Ta on kõige põhjapoolsem ja kõige suurem osariik USAs, kuna ta hõlmab ka Aleuutide ja Aleksandri saarestikke. Valisin Alaska sellepärast et see tundus mulle kõige huvitavam osariik. Ma olen paljudes loodussaadetes näinud, kui ilus loodus seal on. Olen kuulnud ka Alaska huvitava ajaloo kohta. Selles referaadis on juttu Alaska osariigist ja ka Alaskaga seonduvast. 2 1. ALASKA OSARIIK 1.1 Ajalugu: Alaska avastasid 1732. aastal Vene meresõitjad. Aleksei Tsirikov ja Vitus Bering purjetasid Alaska randa 1741.a
Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel 2 268 180 ruutkilomeetrit. ) Mere kohta on ta küllaltki suur, kuid üldiselt kipub keskele jääma. Esimesi andmeid vaadates on suuremad on näiteks
Ookeaniline laam triivib astenosfääri peal omasoodu, kuum täpp jääb aga kohale. Kuumi täppe on palju, ei lange kokku laamade äärtega (nt Hawaii, Yellowstone). Seletust ei ole, miks magma tõuseb kõrgemale. Ka kontinentide all tekitavad nad võlvkerke, mis lael rebeneb. Mitu lähestikku asuvat kerget võivad lõppeda mandrite lõhenemisega (Aafrika riftid) ja olla uue ookeani tekke algpõhjuseks. Vt skeemi Hawaii vulkaanide ja Imperaatori aheliku (Hawaii kerge) kohta Hawaiilt Aleuutide suunas (Mauna Loa, Kileauea ja Loihi). Vulkanismi liigitatakse E. purskemehhanismi alusel: · riftivulkanism ookeanides (ookeanide keskmäestikud), · subduktsioonivööndite vulkanism (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere vulkaanid), · ookeanide laamasisene vulkanism kuumad täpid, · mandrite riftivulkanism (Ida-Aafrika, Tiibeti ja Kameruni vulkaanid) F. purske tüübi ja vukaanikuhiku ehitusa alusel (vt Avita lk 83)
(28,7), Kesk-Ameerikast 21,7 (8,8), Ladina-Ameerikast 6,1 (6,0) ja Aasiast 34,8 (7,9) %. 1980 oli ligi 14 miljon ameeriklast (6,2% rahvastikust) sündinud väljaspool praegust kodumaad (1970. a. oli neid 9,5 miljon ehk 4,7%). USA-s jaotatakse rahvastik valgeteks (1980. a. 188,3 mln. Inimest ehk 83%; 1970. a. 178 mln inimest 88%) ja mustadeks (1981. a keskel 27,3 mln inimest ehk 11,9%; 1970. a 22,6 mln inimest ehk 11,2%), Põliselanike indiaanlaste, eskimote ja aleuutide arv oli 1980. a, 14,4 mln inimest (0,6%). Nende arvu märgatav suurenemine (1970. a. 827 000 inimest) seletub indiaanalste täielikuma 4 loendamisega. Kodune keel on rohkem kui 90%-l rahvastikust inglise keel. Erisuguse etnilise päritolu tõttu on rahvastik usundilt kirev. 1979 oli 132,8 mln usklikust 72,4 mln protestanti (sealhulgas palju baptiste ja metodiste), 49,8 mln katoliiklast, 5,8 mln juuidiusulist ja 3,8 mln õigeuskliku. (ENE 1, 1985, lk
8 detsembril kuulutas USA Jaapanile sõja ja pärast seda 11 detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA'le sõja. Jaapan tundus olevat kõikjal ühel ajal. Nad suutsid võtta Hong Kongi, Kiribati, Guam'i. Wake'i saare ja Filipiinid, Burma, Malaya, Borneo. Nad hävitasid ka Briti sõjalaeva, mis oli tulnud kaitsma Singapuri. Singapuri, kui ühe maailma parima kindluse kaotamine oli suurim sõjaline häbi Britanniale. Jaapan lootis luua kaitseliini keset Vaikset Ookeani läbi Aleuutide, Midway saare, Solomoni saarte ja Uue-Guinea. Tänu sellisele edule lootsid jaapanlased võtta ka Port Moresby, kuid tänu sellele, et Ameeriklased suutsid lugeda nende koodi jäi Koralli mere lahingus see jaapanlastele vaid unelmaks. Jaapani siht võtta Midway jäi ka unelmaks. 4 juuni hommikul hävitasid USA hävitajad 3 Jaapani 9-st lennukikandjast viie minutilise rünnaku ajal tänu sellele, et admiral Chester Nimitz'il õnnestus pealt kuulda jaapanlaste kodeeritud sõnumeid
annaabi.ee 
