Tema ei tundnud end ära. Tuli pärast etendust minu juurde ja ütles: "Mõtle, kui vastik inimene see oli, kuidas ta teisi kogu aja kiusas." Ta ei saanudki aru, et see on tema ise. Kui näidendid on autoril enamasti elust enesest, siis luuletuste kirjutamisel Virvel kui tundeinimesel konkreetset objekti ei ole. Vale, aga selle eest väga ilus Virve Osila elus on olnud väga olulise tähtsusega juhuseid. Üks neist viis luuletaja kokku laulja ja muusiku Urmas Alenderiga. Nimelt avastas Alender luuletaja loomingus oma muusika hinge ja nii said väga paljud Virve luuletused Urmas Alenderilt meloodia. Nii sai oma alguse kunagine platooniline suhe Alenderiga. Urmase hukk tol saatuslikul septembriööl parvlaeval Estonia jättis Virve ellu piinava pitseri. See juhtus just paar päeva enne seda, kui muusik ja luuletaja pärast pikka koostööd esmakordselt kohtunud oleksid. "Kahjuks läks nii, et selle maa ja taeva vahel siin me temaga (Alenderiga - toim)
ootustele. Kõige rohkem meeldis mulle Margus Vaheri lauldud lauludest ,,Teiselpool vett" ja ,,Kui mind enam ei ole", Birgit Varjuni esitusest aga ,,Hüvasti kollane koer". Need laulud tekitasid minus äratundmisrõõmu ja ainult häid emotsioone. Nii Birgit kui Margus on väga head lauljad ja neid oli väga hea kuulata, varem olin nende esitusi kuulnud ja näinud vaid televisiooni vahendusel. Margus Vaher ja Birgit Varjun rääkisid igasuguseid jutte seoses Urmas Alenderiga. Birgit rääkis, kuidas ta õppis laulu ,,Hüvasti kollane koer" pähe. Talle ei jäänud mõned sõnad meelde ning siis laulis tema poeg talle need sõnad ette. Birgiti ning Marguse hääl kõlas kirikus väga ilusasti. Nad suutsid kõik laulud väga puhtalt ning arusaadavalt esitada. Kuigi kirikus kajas väga palju, arvan et kirik oli selle kontserdi toimumise koha poolest ainuke võimalus. See kooslus tekitab just
,,Mereigatsus". Kuigi Peterson on tuntud kui omapärane ning huvitava isiksusega laulja, siis kahjuks kontsertil see välja ei paistnud. Tema esituste juures jäi mulje nagu ta imiteeriks Alenderit ning sellel põhjusel ei olnud ta mulle nii meeldiv nagu teised esinejad. See-eest suutis Ott Lepland muuta iga esituse maitsekalt leplandlikuks. Oma võimsa lauluhäälega pani ta saali endaga kaasa hingama ning suutis tekitada kuulajatel sideme Alenderiga. Ott Lepland esitas kontsertil kokku neli laulu: ,,Usaldus", ,,Küll ma sind ootasin", ,,Sa ütlesid, näkku ei lööda" ning ,,Elame veel". Kõige enam paistis oma esitusega silma vanameister Riho Sibul, kes suutis väga edukalt anda edasi Alenderi mõttemaailma, pannes sedasi ka kuulajad Alendrit ennast paremini mõistma. See, kuidas Sibul istus laval, kitarr käes, lava õrnalt valgustatud, muutis minu arvates Alenderi kuulajatele veelgi rohkem südamelähedaseks. Ma usun, et Riho
populaarsuse algust. 1913.1949. aastail levisid Raimond Valgre lood. 1940.1950. aastail said populaarseks svingstiilis ansamblid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. 1960. aastatel sai Eesti popmuusikavoolud jagada kõige üldisemalt kolmeks: jazz, biit ja estraad. 1963. aastal pretendeerib ansambel Juuniorid I biitansambli nimetusele. 1970. aastal sai biitmuusikast rokkmuusika. Eesti rahvusiku roki lipulaevaks oli ansambel Ruja laulja Urmas Alenderiga. 1980. aastal kerkisid esile uue põlvkonna heliloojad Rein Rannap, Alo Mattiisen jne. Popmuusikas kerkisid esile ansamblid Karavan, Rosk Hotel. 1990. aastail kerkis esile tantsumuusika. Disko, techno ja hiphop. 21. sajandil esindasid popmuusika peavoolu peamiselt Tanel Padar, Dave Benton, Ines, Liisi Koikson, Blacky jne Jazzmuusika traditsioone kannab edasi festival jazzkaar. Folkmuusika vallas jätkavad ansamblid Jäääär, Dagö, Metsatöll ja solistid Jaan
tõsiselt Nõgistot. See tundus talle reetmise ja alt ära hüppamisena - "Propeller oli purjus pillimeeste nõme nali," on Nõgisto tänaseni veendunud. Tiit Haagmal ja Jaanus Nõgistol tekkis mõte taastada Ruja kui bänd - aga "vanas" koosseisus. Nõgisto ei pidanud Alenderi osalemist võimalikuks ja arvas, et laulda võiks hoopis Joel Steinfeldt. Võeti kontakti Rein Rannapiga, kes oli kohe nõus ja koos otsustati Steinfeldti testida - selgus, et Joel pole ikka See Mees... Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise. Järgmisele propa kontserdile Alender enam ei sõitnud... RUJA oli oma selleaegsetele liikmetele korraga nii töö, eneseväljendus kui elamise viis. Selline plahvatusohtlik ja inimsuhteid viimse piirini pingestav ambitsioon ei saanudki nõukaajal 100%-liselt realiseeruda. Selleks oli asi liiga suur. Samad püüdlused ja väärtused tõusevad uuesti esile "hilise" RUJA loomingus... 6
See tundus talle reetmise ja alt ära hüppamisena - "Propeller oli purjus pillimeeste nõme nali," on Nõgisto tänaseni veendunud. Tiit Haagmal ja Jaanus Nõgistol tekkis mõte taastada Ruja kui bänd - aga "vanas" koosseisus. Nõgisto ei pidanud Alenderi osalemist võimalikuks ja arvas, et laulda võiks hoopis Joel Steinfeldt. Võeti kontakti Rein Rannapiga, kes oli kohe nõus ja koos otsustati Steinfeldti testida - selgus, et Joel pole ikka See Mees... Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise. Järgmisele kontserdile Alender enam ei sõitnud... RUJA oli oma selleaegsetele liikmetele korraga nii töö, eneseväljendus kui elamise viis. Selline plahvatusohtlik ja inimsuhteid viimse piirini pingestav ambitsioon ei saanudki nõukaajal 100%-liselt realiseeruda. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid)
annaabi.ee 
