hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
«Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
mehitatud Ameerika Ühendriikide kosmoselaevana Kuule maandus. Esimeseks Kuule astujaks sai Neil Amstrong ja mõne minuti pärast järgnes talles meeskonnakaaslane Buzz Aldrin. Eesmärgiks oli Kuult võtta võimalikult palju pinnaseproove, mida kogunes ligi 22 kg 21 tunni ja 30 minuti viibimisel Kuul. 1970 ndate keskel on palju isikud ja grupid kahelnud Apollo 11 ekspeditsioonil. 1970ndatel väljastati esimesed raamatud seoses Amstrongi ja Aldrini kahtlusega viibimisel Kuul. On kirjutatud, et paljud asjad ei pidanud NASA poolt avaldatud ekspeditsiooni piltidel olema õiged. Nagu näiteks on ära toodud ameeriklaste lipu lehvimine Kuul(puudub tuul jne), varjud ja valgusallikate suunad piltidel jne. Kuul on ainult üks valgusallikas ja see on Päike. 2012 aastal on avaldatud fotod Kuu pinnast, kus asub ikka Ameerika lipp ja jäljed Apollo 11 ekspeditsioonist. 7. Tähtsaimaid uurimusi
kõigil inimestel kuul ära käia. EDVIN ALDRIN Edwin Eugene ( Buzz) Aldrin on sündinud 20.01.1930 USA-s New Jersey osariigis Glen Ridge ´is. Tal on astronautikas doktorikraad. Tema esimene kosmoselend toimus 1966 Germini 12 meeskonna koosseisus. Apollo 11 meeskonnas oli ta Kuu-mooduli piloot ja astus Kuu pinnale Neil Armstrongi järel teisena. Tema nime järgi nimetati Apollo 11 laskumise lähistel olnud kraater. 1985 aastal arvutas ta välja nii nimetatud Aldrini trajektoori, mis võimaldab Kosmose aparaatidel mööduda Marsist. MICHAEL COLLINS Michael Collins on sündinud 31.10.1930 Roomas. Ta lõpetas 1952 aastal Sõjaväeakadeemia, 1963 aastal määrati ta astronautide rühma. esimest korda lendas Collins kosmoselaevaga Germini 10. 1970 oli ta Apollo 11 orbitaalmooduli komandör ega laskunud Kuu pinnale. 1971- 1978 oli Collins Riikliku lennundus- ja kosmosemuuseumi direktor. Ta on kirjutanud mitu kosmoseteemalist raamatut.
,,Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. ,,Kotkas" on laskunud!" kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid. 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. ,,Viis, neli, kolm, kaks," luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? ,,Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla," ütles Neil Armstrong hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli 1969.aasta, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. ,,See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 12
«Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata. Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Tallinnas näitas kell 21. juulit, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Astronaudid heiskasid kohe Kuule tähelipu. Maakaaslasel tuul ei puhu, seepärast oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujuliselt vardale
annaabi.ee 
