kutsuti Patrinos ja Saksamaa (peamiselt arenenud piirkonnas Rein) Ketzer. Alates 12. sajandist nimetati katareid või osa nendest ka albilasteks. See nimetus esineb kroonik Geoffroy du Breuil of Vigeois'l (1181). Nimi viitab Albi linnale (antiikaegne Albiga). See nimetus ei ole päris asjakohane, sest albilaste keskus oli pigem Toulouse. 5 Päritolu Katarite uskumused on alguse saanud Ida-Euroopast ning levinud lääne poole kaubateede kaudu. Albilasi on nimetatud ka "bulgaarlasteks" (Bougres). Neil säilis side Traakia bogomiilidega. Esimesed Prantsusmaa katarid ilmusid Limousinis aastate 1012 ja 1020 vahel. Mitmeid katareid avastati ja hukati Toulouse'is 1022. Kasvava sekti mõistsid hukka Charooux' (Vienne'i) sinod (1028) ja Toulouse'i sinod (1056). 12. sajandi alguses kutsuti Agenais'sse ja Toulousaini preestreid katarite õpetusega võitlema. Ent katarid kinnitasid
Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. PARIISI PARLAMENT: Kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. ALBILIASTE SÕJAD: albilased olid kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12-13. Sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi. Kiriku algatatud ristisõjas nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati. Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilaste võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. LÕUNA-PRANTSUSMAA ALLUTAMINE KUNINGAVÕIMULE: Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga
Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad - albilased kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12.-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga
Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve.Pariisi parlament kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad - albilased kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12.-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine äratas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond)( ). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga
Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi Raimond VI paazi poolt. Ristisõdijad Simon de Monforti juhtimisel võidavad nii Toulouse krahvi, kui ka tema liitlase Aragoni kuninga Pedro II (viimane hukkus Muret' lahingus 1213) ja allutavad Lõuna-Prantsusmaa. 1218 Simon de Monfort hukkus ja Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja kuninga vahel rahu. Nende sõdade käigus tapeti enamus albilasi ära, usulahk kadus tasapisi. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõim Laungedoci. Toulouse hertsogi tütar abielus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus (kuningas 1285-1314) ja Madalmaad. Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga, Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtrai lahingus
annaabi.ee 
