Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"albeedost" - 12 õppematerjali

Tuul-frondid-tsüklonid
3
doc

Tuul, frondid, tsüklonid

Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär ­ seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus ­ õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär ­ (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär ­ Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Meteoroloogi ja klimatoloogia
12
doc

Meteoroloogi ja klimatoloogia

horisontaalpinnale. 3. millised on päikesekiirguse aastase käigu olulisemad seaduspärasused atmosfääri ülemisel piiril? 4. millised tegurid määravad valgustingimused vaadeldaval asukohal? Valgustingimused kujunevad päikese otsese, hajusa ja aluspinnalt peegeldunud kiirguse koosmõjul. Määravaks on päikese kõrgus ja asimuut, pilvede liik ja hulk, atmosfääri läbipaistvus ning aluspinna albeedost. 5. milline on seos päikesekiirguse energeetiliste väärtuste ja valgustatuse vahel? Ei ole ühest seost päikesekiirguse energeetiliste väärtuste ja valgustuse vahel, sest maapinnale jõudnud päikesekiirguse spektraalne koostis on väga muutlik olenevalt päikese kõrgusest, pilvisuse tingimustest, atmosfääri läbipaistvusest, aluspinna albeedost ning otsese ja hajusa kiirguse omavahelisest suhtest summaarses kiirguses. 6

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
ATMOSFÄÄR
9
docx

ATMOSFÄÄR

5) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris (21%,muundub soojusenergiaks). Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest. Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus. 5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus 7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne? Soojuskiirgus (tervikuna maakera kiirgusb tasakaalus ehk juurdetuleva ja lahkuva kiirgushulk võrdne): Positiivne:  Rohkem kiirgusenergiat

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Keskkonnakorraldus ossoonikiht - Põltsamaa vald
8
doc

Keskkonnakorraldus ossoonikiht - Põltsamaa vald

See on seatud rahvusvaheliseks standardiks: nahk on kõige tundlikum lainepikkustele alla 297 nm ja sellest suuremate lainepikkuste poole tundlikkus väheneb kiiresti. UV-kiirgusele lainepikkusega 340 nm on inimnahk juba tuhat korda tuimem. UV-kiiritustihedus maapinnal sõltub: Päikese kõrgusest horisondist;stratosfääri osoonikihi paksusest;aerosooli hulgast, koostisest ja paiknemisest troposfääris; pilvisusest (pilvede hulgast, kõrgusest ja liikidest);aluspinna peegeldamisomadustest (albeedost). Mida peaks päevitaja teadma Maapinnani jõudev päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) võib õhema osoonikihi korral olla tugevam ning inimesi, loomi ja taimi kahjustav. Ent siiski ainult võib, aga kaugeltki ei pruugi seda olla igas olukorras. Alustame ilmselgest: osoonikiht jääb lauspilves ilmaga ja ööselgi 4 selleks, mis ta päeval on, ent ultraviolettkiirgust pole. Kui päike on horisondi kohal madalal,

Kategooriata → Keskkonnakorraldus
10 allalaadimist
Geograafia kordamine atmosfääri kohta
5
docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

Arvatavasti on see ka üheks kliima soojenemise põhjuseks. Täna globaalsele kliimamuutusele on ilmastik muutunud ebapüsivamaks, paljudes riikides on ilmastikust tekitatud materiaalne kahju viimastel aastatel kasvanud mitmekordselt. Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud ning tõuseb maailmamere tase. Kliimad kujundavad tegurid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirgus sõltub: Päikese kõrgusest, päeva pikkusest, pilvkattest, aluspinna albeedost, õhkkonna seisundist. Aastaaegade vahetumine on päikesekiirguse muutuse peamine põhjus. Kliimat kujundavad tegurid Kliima on maailma eri paigus väga erinev. Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe ja sajab palju, parasvöötmes esineb neli erinevat aastaaega, polaaraladel on kogu aasta külm. Kõrgemal on jahedam: mida kõrgemal asub koht merepinnast, seda jahedam seal on. Tuulepealsetel nõlvadel sajab rohekm kui tuulealustel nõlvadel.

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
Agrometeoroloogia eksam
8
docx

Agrometeoroloogia eksam

Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus ­ levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus ­ Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul. Iseloomustab tema intensiivus ( D ), mis tähendab minuti jooksul cm2 langenud hajukiirgust. D sõltub pilvisusest, Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost ( pinna peegeldamise võime ). Summaarne kiirgus ­ otsekiirgus + hajukiirgus Aurumine ­ vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse. Aurumist mõjutavad õhuniiskus, tuule kiirus, õhurõhk. Aurumine jaguneb potensiaalseks aurumiseks - vee pideva olemasolu korral kindlustatud aurumine, mis on antud kliimatingimustes maksimaalne Tegelik aurumine ­ reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised.

Põllumajandus → Agrometeroloogia
36 allalaadimist
-----Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009 2010 õppeaastal
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7 56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12 57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13 58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 1 pilet 59. Milles seisneb CO2 roll atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)? PILET nr 14 60. Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne? Kas Maa kiirgusbilanss on tasakaalus, positiivne või negatiivne? PILET nr 5 61. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? PILET nr 2 62. Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik

Geograafia → Geograafia
229 allalaadimist
Agrometeoroloogia eksami piletid
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub. Päikesekiirgust, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna nim otsekiirguseks. Mõõdetakse aktinomeetriga. Päikesekiirugst, mis on hajunud veeauru-, tolmu, õhu- ja teiste osakeste poolt nim hajuskiirguseks (tema intensiivsus sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost). Mõõdetakse püranomeetriga. Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus (Q = S´ + D). Päikesepaistelise ilmaga esineb nii otse kui ka hajuskiirgus. Pilves ilma korral hajutavad pilved kogu kiirguse ja esineb ainul hajuskiirgus. Öösel otsekiirgus puudub. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri läbipaistvusest ja massiarvust. Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Hüdrometeoroloogia
16
doc

Hüdrometeoroloogia

Pinna albeedo väärtus on arv 0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva kiirgusega. Heleda pinna albeedo on suurem kui tumedal. Väljendatakse ka protsentides 0...100%.Hajuskiirgus: päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast hajumist atmosfääris. Hajuskiirguse intensiivsus oleneb atmosfääri läbipaistvusest, Päikese kõrgusest, pilvede hulgast, liigist ja asendist ning aluspinna albeedost. Hajuskiirgust mõõdetakse püranomeetriga.Kasvuhoone effekt ­ Maalt lähtuva pikalainelise (infrapunase) kiirguse neeldumine atmosfääris. Looduslike protsesside tulemusel kujunenud atmosfääri gaasiline koostis hoiab kasvuhooneefekti tasemel, mis säilitab Maa temperatuuri stabiilsena. Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (näiteks põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaaside kogused, mis suurendavad kasvuhoonenähtust ja

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
82 allalaadimist
Agrometeoroloogia arvestus
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Esineb enim selgel päikesepaistelisel päeval ja puudub üldse öisel ajal. Hajukiirgus ­ päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas
49
docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

Otsekiirgust esineb 5 Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem; 2) hajuskiirgus - on osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost. Hajuskiirguse puhul üldjuhul ei sõltu, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks, kuna pilvise ilmaga ei teki objektist varju, mis paneelide töötamist segaks. Kuigi hajuskiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, on see siiski arvestatav faktor elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega;

Energeetika → Energia ja keskkond
7 allalaadimist
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

aasta jooksul näitab taevakalendril pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk kõrgusest, pilvede hulgast, liigist ja asendist Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas keskmine valge kõverjoon. Kohalik F=E/St ühikuks W/m2 ning aluspinna albeedost. Hajuskiirgust Maa atmosfääris. keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril mõõdetakse püranomeetriga. Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes ­ S´=S*sin h

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun