Sina võib ju arvata loodad ka ilma õppimata selle töö ära teha. Ehkki tõsi küll ei meeldi sullegi negatiivsed hinded. Täna kirjutame arutleva lõigu Rousseau loe. russoo essee kohta. ______________________________________________________________________________________ _____ Malle hea inimene aitas teisi alati. Ta jutustas meile linnarahvale mõndagi huvitavat maainimestest ja mesilastest. Eesti kuulsaima orelimängija Hugo Lepnurme mängu käidi kuulamas Kuusalu kirikus. Mati Alaveri kui ühe maailma parema treeneri näole eksib naeratus üliharva. Kaarnaema ka rongaemana tuntu karjatas ja sööstis kuristikku. Väide Eesti eurolaulust kui plagiaadist ei leidnud õnneks kinnitust. Eesti Energia suurmonopolina tõstis hiljaaegu tariife. Maria meie klassi parim tüdruk oskab ka väga hästi laulda. (E. Liivaste ja A. Tarvo ,,Õige emakeele harjutusi")
Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena. Viimased aastad ei ole stabiilsused olnud ja kohad esikümnes on tõelised haruldused. Tõsi on, et horisondil ei paista hetkel ühtegi imelast. Mati Alaveri, suusakoondise peatreeneri nooremad õpilased Kärp ka Kokk ei torka millegagi silma. Ehtsaks näiteks on Vancouveris saadud teatesõidu finaali viimane koht. Rahvale on mõte, et me oleme tugev suusaspordimaa, kinnisideeks saanud. Tegelikkuses hakkab see kuldne põlvkond mööduma. See tõstatab küsimuse: ,,Kas me ikka oleme nii suured kui arvame?" Lootus püsib, et äkki saab veel uutest poistest asja, kuid mina usun, et selliseid veterane nagu vanem põlvkond, nendest ei saagi
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa. Kodus on Andrusel garaazis ligi 40 suusapaari, klassika ja uisustiili jaoks,
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik.
2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest ) LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 aastal Pärnus.Oma kooliteed alustas ta Pärnu Rääma Põhikoolis.1990 aastal lõpetas ta Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Spordiga hakkas Andrus tegelema 1979 aastal(8- aastaselt),suusatreeninguid alustas ta 1983 aastal(12-aastaselt) Johannes Toimi õpilasena. Edasi jätkas ta 1985-1990 aastatel TSIK-is Ene Aigro,1990- 1996 aastatel Pärnumaa ,,Jõulu" suusaklubis Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL. Andrus Veerpalu elab oma perega OtepäälSpordipisikuga on nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi jooksnud.Ega asjata öelda:"Käbi ei kuku kännust kaugele
2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ 2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu „Sonetid“ eest, Eesti Kultuurikapitali aastaauhinnaga 2006. aastal luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest, Friedebert Tuglase novelliauhinnaga 2007. aastal „Pornofilm ja pudel viina“ eest ja 2012. aastal Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemiaga „Laul jääkarudega“ ja „Higgsi boson“ eest. Jürgen Rooste luulekogumike lühitutvustusi:
Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus teisele Mati Alaveri õpilasele, Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Treener Anatoli Smiguni suur töö oli vilja kandnud. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti sisuliselt maailma parimaks murdmaasuusamaaks
Nii mõnigi juunior oli meeste klassi üle minnes end suurenenud koormustega läbi kõrvetanud. Läbimurde täismeeste sekka tegi Veerpalu Albertville'i olümpiatalvel, detsembris 1991. Käärikul sai ta esimest korda jagu Eesti tollastest liidritest, Urmas Välbest ja Elmo Kassinist. Ühtlasi tagas ta selle võiduga endale olümpiapileti. Kuigi Tammik oli koostanud Veerpalu treeningplaanid 1997. aastani, läks juba pärast Albertville'i mänge juhendamisel jäme ots Mati Alaveri kätte. Tammik ei ole selle peale kade. Vastupidi, ta on rahul, et tema poolt paberile pandud arengukava sai järgnevate aastatega korralikult ellu viidud. Ema viis lapsed kättpidi sporti Kui treener Johannes Toim soovitas Andrus Veerpalul pärast 6. klassi lõpetamist minna õppima Pärnust Otepääle, sest seal on harjutamiseks paremad tingimused, pani noore suusamehe ema käe ette. Poiss on veel liiga noor, et üksinda hakkama saada, mõtles Aino Veerpalu.
annaabi.ee 
