Mul oli väga tugev köha, ei saanud öösiti absoluutselt magada ja aevastasin koguaeg. Jooksin koguaeg arstide vahelt ja pidin igasugustesse masinatesse puhuma, et näha, kui suur mu kopsumaht. Hiljem arenes mu astma edasi ja ma ei tohtinud koolis kehalise kasvatuse tunnis suure koormusega asju kaasa teha, nt joosta. Olen ka niiöelda lämbumishooge üle elanud, mis pole sugugi meeldiv tunne ja pidin kasutama inhalaatorit selleks, et see tunne üle läheks. Õnneks nüüd on mul vaid astma alastaadium ja pole vaja enam inhalaatorit kasutada ja mul pole astmahooge. Kuid see ei tähenda, et olen astmast täielikult vabanenud, kui suitsetama hakkaksin võib see veel tagasi tulla. Aga kuna astmast saavad lahti vaid vähesed inimesed, olen mina üks õnnelikest.
erinevus selles, et sümbolilise mängu eesmärgiks on kujutlusvõime treenimine. Elementaarset sümbolilist mängu täheldas ta juba aasta ja ühe kuu vanuselt, kui tema tütar tegi, nagu ta jooks merekarbist (Butterworth, Harris 2002: 195, 198). Sümbolilise mängu jaotas Piaget kahe põhistaadiumi vahel (alastaadiumitega), mis kestsid esimesest kuni neljanda ning neljandast kuni seitsmenda eluaastami. 6 I staadium: 1-4 aastat 1. Alastaadium: sümboliliste skeemide projitseerimine uutele objektidele. Tüüp 1a: Tuttavate skeemide projitseerimine. Sümboliline skeem on vaimne representatsioon, milles säilitatakse objekti kõige iseloomulikumad aspektid. Sümbolilise mängu algstaadiumis rakendab laps uutele objektidele tuttavaid skeeme. Näiteke aasta, kuue kuu ja 30 päeva vanune Jacqueline ütles oma mängukoerale:"nuta, nuta" ning imiteeris nutmise häält. Tüüp1b: Jäljendatud skeemide projitseerimine
esialgsesse klaasi tagasi kallata. Piaget arvates on lapse vaimsetel võimetel aga ikka veel olulisi piiranguid – suudavad nad vaimselt opereerida ainul konkreetsete objektide või sündmustega (sellest on pärit ka selle perioodi nimetus). PIAGET: TEADMISTE PÄRITOLU i Piaget soovis selgitada, kuidas toimub teadmiste omandamine päris algusest peale. Ta vüitis, et teadmised konstrueeritakse motoorsete tegevuste kaudu, imis ühendavad imiku reaalsusega. I alastaadium: refleksid – esmane seos imiku ja reaalsuse vahel, toimub reflekside kaudu. Refleksid on eelkohastunud spetsiifilistele objektidele, kuuid hhiljem rakendatakse suurele hulgale objektidele. Assimileerib refleks uusi objekte ning akommodeerub omakorda nende objektide uute omadustega.akse. (Kestab kuuendast elunädalast 4. elukuuni). Imik avastab oma keha. II alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid + on eesmärgipärased, mitte enam pelgalt refleksist tintigut
Viljastumine on kõige tõenäolisem menstruatsioo- nitsükli 14.-16. päeval. anatomy.iupui.edu/.../Female04/cycle.jpg Ovogenees ovogoon Ovogeneesis saab eristada 4 etappi: Paljunemine - ovogoonid jagunevad 46 mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; Kasvamine - on aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. I järku ootsüüt Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). 46 Ovogenees Küpsemine e meioos - I meiootiline jagunemine: I järku ootsüüt ühest I järku ootsüüdist kujuneb 23
skeemid) ja autod eristuvad teistest sõidukitest. Assimilatsioon aitab lapse vaimseid struktuure tihendada; akommodatsiooni tulemusel aga toimub kohanemine ja muutus. Kohanemine sisaldab mõlema protsessi komponente ning püüdlus assimilatsiooni ja akommodatsiooni vahelise tasakaalu poole motiveerib last teadmisi omandama, õppima. Kui uued kogemused on ligilähedased laste olemasolevatele võimetele, on keskkond muutuseks ja arenguks parim. Piaget' sensomotoorse staadiumi alastaadiumid: I alastaadium: refleksid o-1 Side keskkonnaga toimib reflekside kaudu, nt imemine, vaatamine. Refleks assimileerib uusi objekte. ll alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid 1-4 Primaarne käitumine. Teadmised konstrueeritakse reflekside või motoorsete tegevuste kaudu. Käitumine on tsirkulaarne, s.t imik kordab mingeid tegevusmustreid. Tegevus on suunatud peamiselt oma kehale. lmik ei erista iseennast vä|iskeskkonnast.
OVOGENEES emasugurakkude areng Ovogenees on kõrgdiferentseerunud (viljastumisvõimelise) munaraku valmimine. Algus ja lõpp: algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani. Tingimused: toimub kehatemperatuuril. Toimumiskoht: munasarjades Tekivad: kord kuus üks munarakk Kestus: 48 h Eristatakse 3 etappi: · Paljunemine Ovogoonid jagunevad mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; · Kasvamine On aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. · Küpsemine Siin toimub meioos. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polaar- e. reduktsioonkeha (holotsüüt); II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (kõrgdiferentseerunud munarakk) ja üks reduktsioonkeha
annaabi.ee 
