- Ameerika ja Hommikumaade riigid. Deindustrialiseerimine hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastiku suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
Aasta jooksul toidukaubad odavnesid 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10% eluasemekulud ning muud kaubad kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? (2 p.) Ip=0,4*(-0,05)+0,25*0,02+0,15*0,04+0,05*0,1+0,15*0,04= -0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%. 3. Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) Olgu teada k=2,5, potentsiaalne Y* ületab tegelikku 10% (ressursid on 10% võrra alarakendatud), loomulik tööpuudus u* on 8,5%. Kui palju on tegelik tööpuudus? (2 p.) (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. 4. Kodumajapidamise elukaar ulatub üle kolme perioodi, mille jooksul ta teenib vastavalt 50000 eurot, 330000 eurot ja 42200 eurot. Milline on selle majapidamise püsiv (permanentne) sissetulek üle kolme perioodi ja milline on
LINNASTUMISE LÕPPJÄRK--linnade arengu etapp, mis langeb kokku postindustriaalse ajaga. Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus. MARGIRAALNE RAHVASTIK--hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia linnas püsivat seaduslikku elatusallikat ega korraliku eluaset, alarakendatud linlaste mass. MOODNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE--olukord pärast demograafilist üleminekut, mil sündmus ja suremus on enam-vähem võrdsed, rahvaarv ei muutu või kasvab väga aeglaselt, rahvastiku vanuseline koosseis püsib normaalne.
b. Kiirgusbilansi analüüs c. Kaardi tundmine 6. a. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. Linnastumine: Arengumaad: kiire tempo Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod Kuritegevus Vaesus Sanitaarprobleemid Arengu riigid: suur tööpuudus Linnade tühjenemine Ülelinnastumine Madal iive Ruumi puudus Tööjõupuudus Linnasumisega kaasnevad nähtused: Eeslinnastumine: majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale Vastulinnastumine: elanike lahkumine kaugamasse piirkonda Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi.
ressursid kõige nõrgemale protsessile piirangule. Ühegi teise ressursi hulga suurendamine või protsessi efektiivsemaks muutmine ei paranda ettevõtte tegevustulemusi ja on seega ebaotstarbekas. Kui ettevõtte tegevustulemuse määrab piirangu jõudlus, siis peavad kõik teised ressursid olema piirangule allutatud, et tagada viimase maksimaalne rakendatus. See aga tähendab, et ressursid, mis on mitte-piirangud peavad varuvõimsuse tagamiseks olema alarakendatud so. peale piirangu ei tohi ühegi ressursi võimsust kasutada 100%. Siit tulenebki TOC suurim erinevus teistest juhtimissüsteemidest: TOC järgi ei ole kõik ressursid võrdsed. TOC eeldab, et ettevõtted on tasakaalustamata ja neid tuleb selliselt ka juhtida. (Goldratt, Cox 2007, 8485) Erinevad autorid on piirangute teadmiste kogumit jaganud kaheks lähtudes lahendusaluse probleemsituatsiooni keerukusest (Davies, Mabin 2009, 10):
annaabi.ee 
